www.DELFI.ee Valitsuse homsel istungil tuleb arutusele uue keeleseaduse eelnõu, mis sätestab eesti kirjakeele normi ja muudab mõnevõrra keelenõudeid.
Keeleseadusega reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises ning suhtluses, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Uue seaduse eelnõus on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus kaotanud oma selguse. Esimest korda on seaduses defineeritud eesti kirjakeele norm, mis on keele ametliku kasutamise aluseks ja suunab avalikku kasutust. Praegu on valitsuse määrusega kehtestatud kirjakeele normi aluseks "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006".
Sisulistest muudatustest on olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine, sh riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut.
Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Selle ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, nende täitmise jälgimine ja analüüs, valitsuse nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.
Seadus jätkab senikehtinud traditsiooni, et tasemeeksami sooritanutele kompenseeritakse soovi korral keeleõppekulu kuni 100 protsendi ulatuses. Keeleoskuse omandamist võib nende jaoks, kes tajuvad keeleeksamit liiga raskena, lihtsustada seadusesse lisatud punkt, mille järgi ei pea enam eesti keele tasemeeksamit sooritama need, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.
Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma 1. jaanuaril 2011.
www.DELFI.ee 