Eesti Keskuse arhitekti Alar Kongatsi tutvustus - esimene osa Eesti Elu (6)
Arvamus 26 Nov 2017 EL (Estonian Life)EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti Keskuse kavandamine on midagi enamat kui ainult telliskivide ja mördi paikapanemine. See tähendab hoolsat planeerimist, kuidas hoone lõplik kujundus sobiks meie ühiskonda nii, et see kõigi poolt omaks võetaks.

“Tahame luua keskust, mis vaatab tuleviku poole,” selgitab Alar. “Eesmärgiks on tutvustada Eesti kultuuri ja muuta see laiemalt kohaliku ühiskonna osaks.”

Sellise sõbraliku ja avatud keskuse arendamine on võimalus anda omapoolne väike panus linnale ja provintsile, mis on saanud koduks paljudele eestlastest ümberasujatele.

“Eestlastena oleme väga uhked meie kunsti-, muusika- ja meediasaavutuste üle,” ütles Alar. “Tulevase keskuse kaudu saaksime kõike seda jagada ka ülejäänud linnarahvaga.”

Tõeliselt hea meel oli 30.oktoobril peetud kohaliku linnaosa koosolekul üles näidatud poolehoiu üle. Lisaks on linna volikogu liige Joe Cressey avaldanud oma toetust kavandatava keskuse kohta.

Üks koosolekul osalenud lähiümbruskonna elanik oli eriti ülevoolav oma kiitusega: “Jumal tänatud, et eestlased siia tulevad!” vihjates sellele, millisena tulevane keskus kavandatud on.

Ülimalt tähtis on, et keskus sobiks hästi naabrusesse. Kõik see detailne eeltöö, mis praeguse planeerimise käigus tehakse, aitab seda kindlustada.

“Toronto on alati immigrante lahkelt vastu võtnud,” räägib Alar. “Meie endi Eesti kogukond on siin edukalt oma elu sisse seadnud.”

Kuidas täpselt ehitus oma lõplikul kujul välja näeb, saab selgeks uuel aastal, kui Alari ja projekti tiimi poolt viiakse läbi kohtumisi erinevate kasutajagruppidega.

“Väga tähtis on arvestada sellega, kuidas keskust kasutatakse üle aastate,” seletab Alar. “See peab vastama erinevatele nõudmistele ning teenima võimalikult paljude huve.”

Praeguse kavandi järgi peaks uue Eesti Keskuse ruumid olema võimalikult paindlike kasutusvõimalustega. Näiteks võib “suure saali” disainida nii, et seda saab kasutada paljudeks üritusteks, olgu see siis suur koosviibimine või väiksem spordiüritus. Klassiruumid võiks olla samuti muudetavad, olenevalt sellest, milliseks otstarbeks neid vaja on. Kavandisse saab lisada panipaiku, et ruume kasutavad grupid ei peaks oma esemeid või vara ringi liigutama.

“Keskuses leiab ka hulgaliselt paiku, kus saab mõnusalt istuda ja lõõgastuda,” lisab Alar. “Liftiga pääseb igale korrusele, kus asuvad ka tualettruumid. See on tsiviliseeritud lähenemine disainile, mille eesmärgiks on luua mugav paik igaühele.”

Alar on vaimustatud Eesti Keskuse asukohast Madisoni tänaval, mis on osa Bloori tänava kultuurikoridorist.

“Siin on hästi elav linnaosa - palju inimesi ja tegevust igal pool. See aitab luua huvi keskuse kasutamise vastu.”

Juurdepääs ühistranspordile on väga kerge – lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad nii Spadina kui St. George metroojaamad - ning ümbruses on ka häid parkimisvõimalusi.

“Vajadus autode järele on linnades aeglaselt muutumas,” ütleb Alar. “Tulevase Eesti Keskuse asukoht on suurepärane linnatranspordi suhtes, lisaks jääb lähedale kesklinn oma hüvedega.”

Keskuse ümbruses leidub 206 parkimiskohta, millest 30 on maa-alused ning 32 kohta asuvad 9 Madisoni avenüü idapoolses parklas. Ees ootab põhjalikum uurimine parkimiskohtade ja autode ajutiste peatumispaikade osas.

“Selline võimalus tuleb elus vaid üks kord, kus me saame midagi põhjapanevat ära teha, et hoida Kanada-Eesti ühiskonda elujõulisena,” nimetab Alar.”Vaja on vaid endale aru anda, kui suurepärane potentsiaal selles projektis peitub.”

“Meil on võimalus teha siinkohal midagi väga erilist!”
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus