Kaitseminister esitas rahandusministeeriumile valitsuses kokku lepitud eelarvekärpe kogumahus 667 miljonit krooni, millega riigi kaitseeelarve kahaneb käesoleval aastal 14% - seega enim võrreldes teiste eluvaldkondadega.

Eelarve vähenemine tasemele 1,75% prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust.on ühest küljest seotud majanduslangusega, mille tõttu kaitse-eelarve vähenes 354 miljoni krooni võrra. Lisaks sellele kärbitakse eelarvet täiendavalt alla kokku lepitud 1,9% taset arvestades üldist eelarveolukorda, teatas kaitseministeerium.

Kaitsevaldkonna 2009. aasta eelarveks kujuneb seega 4,230 miljardit krooni (koos välisabiga 4,634 miljardit krooni). Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vähendati kaitsekulusid protsentuaalselt enim võrreldes teiste eluvaldkondade kärbetega.

"Selline otsus on vastuvõetav, arvestades rasket eelarveolukorda, ent sellisel vähendamisel on ka reaalsed tagajärjed meie rahvuslikule julgeolekule. Usun, et see tagasilöök on siiski ajutine," ütles kaitseminister.

Valitsusliidu programmis oli seatud eesmärgiks viia 2010. aastaks kaitse-eelarve kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Aaviksoo sõnul tuleb nüüd kokku leppida uus ajagraafik kaitsekulude viimiseks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

"Minu arusaam on, et põhimõtteliselt toetavad NATO-suunalist kaitsepoliitikat ja sellega seotud lubadusi endiselt kõik viimase kümne aasta jooksul valitsusvastutust kandnud erakonnad," sõnas kaitseminister.

"Eesti julgeoleku kindlustamiseks kinnitas valitsus kolme nädala eest sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis näeb ette kriitiliste sõjaliste võimete arendamise ning lähtub eeldusest, et kaitsekulud tõusevad kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ühiskond peab aru saama, et lühiajaliselt ei tekita kaitsekulude vähendamine ületamatuid probleeme, kuid pikaajaliselt on kaitse-eelarve stabiilsus hädavajalik Eesti rahva julgeoleku kindlustamiseks," selgitas kaitseminister Aaviksoo.

Kõige enam puudutab eelarvekärbe kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetamist plaanitust neljandiku võrra väiksemas mahus. 210 miljoni kroonine kärbe tähendab näiteks Saksamaalt veokite hankimise edasilükkamist, laskemoonahangete ja kaitseväelaste varustuse ja mõnede relvasüsteemide soetamise ajatamist. Suurimaks ärajäänud ehitushankeks kujuneb Miinisadama 3. ja 4. kai rekonstrueerimise edasilükkamine (74 miljonit krooni).

Tõsist arutamist, sealhulgas meie liitlastega, vajab Eesti võimekus panustada missioonidel ja tagada teiste lubatud väevõimete väljaarendamine, mida kaitseministeerium peab oma prioriteediks.

Väga suureks kärpekohaks kujuneb ka kogu kaitsevaldkonna tegevus- ja palgakulude kärpimine kokku 206 miljoni krooni võrra. Selleks kärbitakse solidaarselt palgakulusid 7% ja majanduskulusid 10% kaitseministeeriumis ja kõigis valitsemisala allasutustes: kaitseväes, kaitseliidus, kaitseressursside ametis, teabeametis, Seli tervisekeskuses ja Laidoneri muuseumis. Samuti vähendatakse 7% võrra ajateenijate igakuist toetust.

"Kaitsevaldkonnas ei saa kuidagi eelistada sõdureid ohvitseridele või ajateenijaid ametnikele, see hävitaks vajaliku usalduse. On kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei jõudnud samasugusele solidaarsele ja õiglasele kokkuleppele, millega oleks kärbitud ühtlaselt kogu avaliku sektori palga- ja majandamiskulusid, " nentis kaitseminister Aaviksoo.

Heikki Aasaru

Märkmed: