Eesti Kaitsepolitsei teab, kes võttis VEB Pangast raha välja
Eestlased Eestis 02 Sep 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kadri Paas
ärileht.ee http://arileht.delfi.ee/news/u...
Riigikontrolli VEB fondi auditi tutvustus
Riigikohus alustab oktoobri alguses uuesti VEB Fondi kohtuasja läbivaatamist, sest praeguseks on saanud teatavaks asjaolud, mis annavad 32 miljoni dollari liikumisest märksa selgema ülevaate.

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindab GLIMSTEDT´i juhtivpartner, vandeadvokaat Indrek Leppik.

Sertifikaadiomanikud taotlevad teistimisavaldusega, et riigikohus nõuaks kaitsepolitseilt välja inimese nime, kes võttis ühest Peterburi pangast välja VEB Pangast pärit 20,5 miljonit dollarit.

Taotluses seisab: "nõuda välja Kaitsepolitseiametilt riigisaladuseks oleva teabe andmekandjad, millest nähtub, millisele isikule või isikutele kanti VEB Pangast äriühingu TSL International poolt saadud Eesti pankade korrespondentkontodelt saadud külmutatud raha."

Ühtlasi soovitakse, et riigikohus tühistaks oma 20. novembri 2012 otsuse, mis puudutas VEB Fondi sertifikaadiomanike rahast ilmajätmist, ja uuendaks menetluse.

Samuti taotlevad sertifikaadiomanikud ka riigikogu 15. veebruari 2012. aasta otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" tühistamist.

Eesti riiki ähvardab 300 miljoni eurone nõue

Vandeadvokaat Indrek Leppik ütles Ärilehele, et juba toona riigikohtu üldkogu 20.11.2012. aasta otsuse tegemisel jäi kuus riigikohtunikku eriarvamusele. "Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 a jõustunud otsusega oli riigile pandud kohustus leida lahendus, kuidas Eesti pankades oma kontol olnud rahast ilma jäänud ettevõtjatele see summa kompenseerida, sest kohtuotsuse järgi ei vabane riik vastustest ettevõtjate ees, kui ta on loonud VEB fondi, mis on tegutsenud tulemusetult. Selle jõustunud otsusega ei arvestanud riigikohus miskipärast 2012. aastal," lisas Leppik.

Samuti ootab VEB Fondi loomise tõttu oma rahast ilma jäänud isikute üle 300 miljoni euro suuruse nõudega kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus menetlusse võtmise küsimuse otsustamist.

Mis on teistmine? Teistmine on protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamine.

Eesti Panga abiga peteti fondist 32,3 miljonit välja

Vene ärimehele Aleksandr Matile kuulunud TSL Internationali nõue oli VEB fondis mäletatavasti null. Eesti Panga 1995. aasta 5. aprilli kirja järgi – selle oli allkirjastanud Vahur Kraft – oli TSL Internationali nõude suurus aga 32,3 miljonit USA dollarit. Millest tekkis selline metamorfoos?

Valeandmed sattusid kirja meelega. Sellele viitab asjaolu, et TSL International omandas ja realiseeris kirjas toodud mahus nõuded, sealhulgas Eesti Panga ja valitsuse nõuded 1997. ja 1998. aastal. Kuigi Eesti Pangal õnnestus kirjaga seotud tehingud taastada, ei olnud võimalik tuvastada kõiki tehingute põhjuseid ja selgitusi ega ka seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas.

Valeandmetega kirja koostamise ajal Eesti Panga president ja ametikoha järgi fondi nõukogu liige olnud Siim Kallas väitis, et tema oli poliitikasse suundumise tõttu 1995. aasta jaanuarist alates ametis ainult formaalselt ja fondiga ei tegelenud. Seetõttu ei tea ta valeandmetega kirjast midagi. Aleksandr Matiga ei ole ta enda väitel kunagi kokku puutunud.

VEB fondi toonane juht Enn Teimann rääkis, et Kallas oli 1995. aasta alguses riigikogu valimiste tõttu Eesti Panga juhtimisest eemal, Eesti Panka juhtisid tema ja Kraft. Valeandmetega kirja kohta ütles Teimann: "Kallas ei teadnud sel ajal enam asjadest midagi."

Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjon soovis kuulata teiste hulgas ka TSL-i endise juhatuse esimehe Aleksandr Mati seletusi. Kuna Matil Eestis alalist elukohta pole, pöördus riigikogu uurimiskomisjon Mati kontakt-andmete saamiseks paljude isikute, politsei- ja piirivalveameti ning välisministeeriumi poole.

Matt uurimiskomisjonile ei vastanud, vaid teatas ajakirjanduse vahendusel, et ta ei ilmu uurimiskomisjoni istungile, sest võib seal kaotada enesevalitsuse. Hiljem ta küll lubas komisjoni ette tulla, ent lubadust ei täitnud.

Vakra väitis, et ei tea, kes raha välja võttis

TSL Internationali nõue 32,3 miljoni USD ulatuses saadi peamiselt kokku Eesti Panga ja valitsuse nõuete omandamise arvel. TSL-i nõude täitmine ja fondist väljaviimine sai teoks tänu Venemaa rahandusministeeriumi meetmetele vabastada oma residentide raha, samuti tänu Põhja-Eesti Panga ja Eesti Panga kaasabile, kes sobivate maksekorralduste ja kinnitustega tegid TSL Internationalile raha kättesaamise võimalikuks.

"Komisjonil ei ole teada, kes TSL Internationali raha Peterburis välja võttis, ja me ei hakka kindlasti sellel teemal spekuleerima," lausus VEB fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra uurimise lõppraporti tutvustusel.

Senini avalikkuse tähelepanu alt välja jäänud mees võttis 20,5 miljonit dollarit välja Venemaa välikaubanduspanga Peterburi filiaalist. See kanti sinna Venemaa välismajanduspanga (VEB) Peterburi filiaali TSL International arvelt.
ärileht.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus