Eesti juurtega teadlane määras bonobote geenijärjestuse
Rahvusvahelised uudised 14 Jun 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
ERR

Nüüd on teada meie kahe lähema sugulasliigi täpne geenijärjestus, nimelt avaldas ajakiri Nature bonobo ehk kääbusšimpansi genoomi. Uurimistööd juhtis Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo Saksamaalt Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist.

Kui inimese genoomi šimpansi ja bonobo genoomiga võrrelda, saame aimu, milline võis olla kolme liigi lähim ühine esivanem. See on põnev küsimus, laiemalt võttes kas või seetõttu, et šimpansite ja bonobote karjaelu on üles ehitatud väga erinevatel põhimõtetel. Bonobote erakordselt rahumeelse omavahelise läbisaamisega karjades domineerivad emased, šimpansite palju agressiivsema õhustikuga karjades aga isasloomad, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Inimene eraldus šimpansi ja bonobo ühisest esivanemast umbes neli ja pool miljonit aastat tagasi, šimpansid ja bonobod eraldusid teineteisest umbes miljoni aasta eest. Ei ole teada, milline kolme liigi ühine esivanem täpselt välja nägi, ammugi mitte, kuidas oli korraldatud tema karjaelu, aga juba võib aimata, kui arvukas see esiliik oli.

Pääbo hindab genoomide põhjal, et neid loomi elas ühekorraga umbes 45 000 isendit.

Geenid näitavad ka seda, et pärast šimpansite ja bonobote lahknemist neil geenivahetust ehk taassegunemist enam üldse ei toimunud, see lõppes väga järsult. Võib-olla viis liikide lahknemiseni näiteks Kongo jõe teke.

Toimetas Inga-Gretel Linkgreim ERR
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus