Eesti juhib Euroopa tulekahjude edetabelit DELFI
Kuumad uudised 02 May 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Riigikontroll soovitab valitsusel ja kõigil Eesti elanikel rohkem panustada tuleõnnetuste ennetamisse ja tulesurmade ärahoidmisse, sest Eesti on tulekahjude ja tules hukkunute suhtarvult Euroopa Liidus pea kõige halvemas olukorras olev riik.

Kokku oli 2005. aastal Eestis 10 614 tulekahju. Eestis hukkus mullu tules 100 000 elaniku kohta 9,9 inimest, Soomes vaid 1,5 ehk üle kuue korra vähem. Tulekahjusid oli tuhande elaniku kohta Soomes vaid 2,5, Eestis aga 7,9 ehk üle kolme korra rohkem. Võrdluseks: Lätis oli 3,8 ja Leedus 4,4 tulekahju tuhande inimese kohta. Tulekahjudes hukkus Lätis 10,2 ning Leedus 8,4 inimest 100 000 elaniku kohta.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis tulekahjudes hukkunud üle 700 inimese. Seda on pea samapalju kui liiklusõnnetustes.

Riigikontrolli auditijuht Juhani Lemmik märkis äsja parlamendile saadetud auditi tulemusi kommenteerides, et riigil on raske saavutada tulekahjude arvu ja tulesurmade vähenemist, sest tegevus on eesmärgistamata ja jõupingutused koordineerimata. “Eluhoonete tuleohutuks muutmiseks, tuleõnnetuste ennetamiseks ja inimeste ükskõikse hoiaku muutmiseks on kahetsusväärselt vähe tööd tehtud,” nentis Lemmik. “Inimeste seas laialt levinud üldist vastutustundetust ja rumalust näitab ka viimaste nädalate tohutult suur kulupõlengute hulk, hoolimata sellest, et kulu põletamine on keelatud.”

Riigikontroll tõdes auditiaruandes, et mujal maailmas end õigustanud ennetustöö meetmeid ei rakendata Eestis kahjuks piisavalt. Eestis ei korraldata tuleohutuse meediakampaaniaid. Koolis ei anta lastele piisavaid teadmisi, kuidas vältida tulekahjusid igapäevaelus. Koostöövõrgustike loomist päästeteenistuse, teiste asutuste ja mittetulundusühingute vahel peab Päästeamet oluliseks, kuid reaalselt toimis see vaid Järvamaa Päästeteenistuses.

Riigikontroll tunnustab päästeametit viimasel paaril aastal korraldatud kampaania “Nublu kaitseb ja õpetab” eest, mis on suunatud laste ja nende vanemate tuleohutusealase teadlikkuse parandamisele.

Kuigi enam kui 80% tulesurmadest leiavad aset eluruumides, puudub Riigikontrolli hinnangul praktiliselt järelevalve tuleohutuse üle eluhoonetes ja panustamine inimeste tuleohutusteadlikkuse tõstmisse on tagasihoidlik. Lemmiku sõnul oleks ülimalt oluline, et senise tulekahju kui tagajärjega võitlemise kõrvale tuleks jõuliselt võitlus tulekahju põhjustega ehk tuleks saavutada olukord, kus tulekahjusid oleks oluliselt vähem.

Üle 80% juhtudest põhjustab tulekahju inimeste hooletus. “Inimesed peaksid endale aru andma, et kuna tulekahju areneb esimese 3-4 minuti jooksul nii suureks, et inimeste ja vara päästmine pole enam võimalik, tuleb meil kõigil endil õppida tulekahju vältima ja selle puhkemise korral õigesti tegutsema”, nentis Juhani Lemmik. Esikohal on hooletus toiduvalmistamisel, seejärel lahtise tulega ümberkäimisel, suitsetamisel ja kütteseadmete kasutamisel. Alkoholi liigtarvitamine kombineerituna voodis suitsetamisega on suurimad tuleõnnetuste riskifaktorid üldse.

Riigikontrolli korraldatud küsitlusest selgus, et inimeste teadlikkus tuleohutusest on vähene: 52% küsitlusele vastanutest ei kaitse oma kodu suitsuanduri, tulekustuti, tulekustutusteki või tulekindlate ustega. Lihtne ja odav elupäästja — suitsuandur — on kodudes vaid 19% inimestel. Võrdluseks: Soomes on suitsuandur 98% elanike kodudes.

Eestis rakendub kohustus paigaldada olemasolevatesse eluruumidesse suitsuandur alles 2009. aasta 1. juulist. Riigikontroll tegi ettepaneku tuua see tähtaeg 2007. aasta algusse, mis aitaks meil ära hoida hulga inimeste hukkumise põlengutes. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kavatseb esitada valitsusele ettepaneku, mille järgi muutuks suitsuandur eluruumis kohustuslikuks juba järgmisest aastast. Samuti tegi Riigikontroll ettepaneku teha tulekustuti kohustuslikuks uutes eluruumides.

Riigikontroll tõstab esile Järvamaa Päästeteenistuse kogemust, kes on riigieelarvest eraldatud võrreldavas suurusjärgus rahaga teinud oluliselt paremat ennetustööd kui ülejäänud päästeteenistused.. Riigikontrolli arvates on oluline juhtkonna pühendumine, valmisolek rakendada uusi käsitlusviise ja tegusad koostööpartnerid. Järvamaa kogemus näitab, et inimeste parema teadlikkuse ja päästeteenistuse ennetustöö aktiivsuse vahel on tugev positiivne seos.

Riigikontroll tegi siseministrile ettepaneku eesmärgistada, kui palju ja mis ajaks peavad vähenema eluhoonetulekahjude ja tules hukkunute arv. Teine oluline ettepanek on teha eluhoonetes tuleohutusnõuete (nt suitsuanduri paigaldamise nõude) täitmise üle riiklikku järelevalvet, vajaduse korral rakendada asendustäitmist (nt suitsuanduri paigaldamine päästeteenistuse poolt) või karistuslikke meetmeid. Nimetatud meetmed võimaldaksid Riigikontrolli arvates tagada tuleohutusnõuete tegeliku täitmise.
www.DELFI.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus