Eesti ja nafta
Arvamus 31 Mar 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eestis on Tallinn turistide magnetiks. Turism on Eestis üheks suureks välisvaluuta sissetulekuallikaks. Majanduslikult aga on Tallinnal veel üks suur voorus, nimelt aastaringselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu pääsevad ligi ka suured ookeanides sõitvad laevad. Sääraseid looduslikke sadamaid on vähe.

Muugale, Tallinna külje all, on ehitatud moodne sadam, mille kaudu käib transiitkaubandus Venemaa ja lääne vahel. Sadama seadeldised on rajatud kõrgtehnoloogiale. Kuigi Eesti arendab kõrgtehnoloogia ettevõtlust, on transiitkaubandus peamiseks majanduskasvu tõukejõuks.

Tallinna sadamat läbib aastas 30 miljonit tonni mitmesuguseid kaupu. Suurimaks rahateenijaks on nafta ja sellest saadavad produktid, kaubad, mida lääs vajab ja mida Venemaal külluses leidub ja mis on üheks viimase peamiseks ekspordi tuluallikaks. Naftat veetakse kaubarongiga Venemaalt läbi Eesti ja laaditakse sadamas laevadele. Aja jooksul on nafta asendunud nafta rafineerimisega toodetud kallimate produktidega nagu bensiin, kütteõli ja määrded, mis on transiitkaubanduse kasumit tublisti suurendanud. Aastane kasv on olnud 7% ja ennustatakse selle püsimist.

Ülaltoodud transiidiga tegeleb kolm firmat. Kaks suuremat on Pakterminal ja Estonian Oil Service. Kolmandaks on Eurodek. Kõikide asukohaks on Muuga. Ainsaks naftatransiidiga tegelevaks firmaks on Lonessa AS, mis kuulub Nordic Terminals BV kaudu Taurus Petroleum Ltd.-le. Lonessa tegi Tallinna sadamasse USD30 miljonilise investeeringu kõige moodsama nafta transiitsadama ehitamiseks, kuhu saavad ka kõige suuremad tanklaevad tulla. Mida suuremad laevad, seda odavamad on transiidikulud. Eestis on see investeering üks suuremaid terves ajaloos üldse. Eesti tööturule on ülaltoodud firmad teinud suure positiivse panuse. Siin tuli esile asjaolu, et Eestis napib oskustöölisi. Hulk keevitajaid tuli näiteks Ukrainast ajutiseks Eestisse tööle tuua.

Naftatransiit on aga seotud riskidega. Alles hiljuti lekkis ühelt tanklaevalt suur kogus naftat Soome lahte, mistõttu tuhanded linnud said surma. See oli suureks ökoloogiliseks löögiks Eestile. Rahvusvaheliselt on püütud sääraseid õnnetusi vältida nõudmisega, et tanklaevad oleksid kahekordse põhja ja seintega. Kui suures ulatuses on see läbi viidud, ei ole teada.

Teiseks riskiks on Eesti temperamentne idanaaber Venemaa, kust nafta ja selle derivaadid tulevad. Ta võib seda olukorda poliitilise relvana kasutada, kuigi uusi sobivaid transiitsadamaid ei ole ilmselt kerge leida, kui üldse ja nende väljaehitamine on aeganõudev töö.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus