Eesti inimesed tulevad tagasi: mullu kasvas sisseränne 1459 inimese võrra
Eestlased Eestis 22 May 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Eestisse rändas eelmisel aastal sisse 4098 inimest ja välja 6740 inimest, teatab statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem, enim tullakse tagasi Soomest, aga ka Suurbritanniast ja Iirimaalt.

Eelmisel aastal oli rändesaldo -2642 ja aasta varem -3682.

95 protsenti välja- ja 60 protsenti sisserännanutest olid Eesti kodanikud.

Eestist teise riiki oma elukoha registreerinud inimeste arv on viimased kolm aastat olnud üsna stabiilne. Ka väljarände suunad on üldjoontes samad – kolmveerand lahkujatest on läinud Soome ja 6 protsenti Suurbritanniasse. Populaarsemad sihtkohad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi.

Reklaam

2013. aastal sisseränne Eestisse kasvas. Enamik sisserändajatest tuleb samuti Soomest, kuid mullu saabus sealt vaid veerand kõigist sisserännanutest, mis moodustab umbes viiendiku Soome läinutest. Oluline sisseränne tuli ka Venemaalt (23 protsenti sisserännanutest) ja Ukrainast (8 protsenti).

Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud sisseränne Suurbritanniast ja Iirimaalt, mis tuleneb ilmselt paari aasta tagusest aktiivsemast lahkumisest nendesse riikidesse. Et Euroopa riikidest saabujate puhul on peamiselt tegemist tagasirändega, siis on paariaastane vahe väljarände tõusu ja sisserände tõusu vahel ootuspärane.

Ka sisseränne Ukrainast kasvas 2013. aastal, samas on Ukraina ja Venemaa uute sisserännanute lähteriigiks, mistõttu ei seostu see tõus varasema väljarändega. Kui üldiselt on Eesti välisrände saldo negatiivne, siis Venemaa, Ukraina ja paljude väljapoole Euroopat jäävate riikidega on Eesti rändesaldo enamiku iseseisvusajast olnud positiivne, st sisserännanuid on väljarännanutest rohkem.

Maakondlikud erinevused
Maakonniti rahvastiku välisrände sihtkoht ja lähteriik erineb. Näiteks Ida-Virumaalt lähevad vaid pooled väljarändajatest Soome, sest võrreldes teiste maakondadega minnakse enam Suurbritanniasse, Saksamaale, Venemaale ja teistesse EL liikmesriikidesse. Põhjus on ilmselt selles, et suure osa Ida-Virumaa elanikkonna jaoks ei ole Soome keeleliselt niivõrd lähedane ja venekeelse kogukonna leidmine on lihtsam ka teistes Euroopa riikides.

Ka sisserändajate lähteriikide jaotus on Ida-Virumaal erinev: sisserännanutest moodustasid poole Venemaalt tulnud inimesed ja Soomest saabujaid oli vaid 10 protsenti. Harju ja Tartu maakond eristuvad teistest maakondadest samuti. Väljastpoolt Euroopat saabuvad inimesed asuvad Eestis elama peamiselt kahte suuremasse linna – Tallinnasse ja Tartusse. Ülejäänud maakondades on Soome osatähtsus sisse- ja eriti väljarändes palju olulisem.

Vaadates välisrändes osalejate soo- ja vanusjaotust, saab öelda, et võrreldes 2012. aastaga suurenes 2013. aasta nii meeste kui ka naiste sisseränne. Naised on aga endiselt aktiivsemad väljarändajad ja neid rändab ka meestega võrreldes vähem Eestisse tagasi. Kõige aktiivsemad välisrändes osalejaid on 20–44-aastased. Viimasel kahel aastal on kasvanud 0–9-aastaste väljaränne. Et 0–4-aastaste sisseränne on kogu viimase kümnendi olnud kõrge ja on seda praegugi, siis rändesaldos on 2012. ja 2013. aastal näha 5–9-aastaste arvu suuremat kahanemist. Ilmselt tuleneb see perede suurenenud väljarändest.

Statistikaameti rändestatistika põhineb rahvastikuregistri elukoha registreerimise andmetel. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus