Eesti huvides on NATO ühtsus
Arvamus 22 Aug 2014 EWR
    Trüki   E-post   FB     
Marko Mihkelson 22.08.2014
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli hiljutine mõttesähvatus Riias, kui ta justkui välistas NATO suuremate püsiüksuste paigutamise Balti riikidesse, oli oma ajas veidi ebaõnnestunud ning segadust tekitav.

Merkel viitas oma seisukohta esitades Vene-NATO leppele 1997. aastast, kus toona pooled otsustasid Külma sõja seljataha jätta ning kasvatada vastastikust usaldust. Leppes muuhulgas rõhutati, et pooled “loovad koos kestva ja kaasava rahu euroatlandi ruumis demokraatia ning kooperatiivse julgeoleku põhimõtteid järgides”.

Ilusad sõnad, aga juba ammu ei maksa need enam midagi. Kahjuks. Leppes tunnustati seda, kuidas Venemaa demokratiseerub ning vähendab oma konventsionaalseid ja tuumajõudusid. Selle pinnalt andis NATO leppes lubaduse, et ei kavatse laiendada oma tuumajõudude paiknemist uutesse liikmesmaadesse. Punkt. Konventsionaalsete vägede ümberpaigutamisest pole juttu.

NATO lahkuv peasekretär Anders Fogh Rasmussen nentis Ukraina sündmustest ajendatuna, et Venemaad ei saa enam käsitleda partnerina. NATO peaks aga minema veelgi kaugemale ning selgelt välja ütlema – Vene-NATO lepe on oma kehtivuse kaotanud. Põhjuseks Venemaa seljapööramine demokraatiale ning agressioonid Gruusia ja Ukraina vastu.

Kui võtta eelduseks, et Vene-NATO lepe enam ei kehti, siis lähtuvalt Merkeli Riias korratud jõulisest toetusest kollektiivkaitse põhimõttele on võimalik siluda kõik teised pisikesed eriarvamused.

Juba eeloleval NATO tippkohtumisel Walesis saavad liitlased anda ühise hinnangu Venemaa agressiooni tõttu kujunenud julgeolekuolukorrale ning kavandada koos tähtsamad sammud eeskätt Balti-Poole regiooni kaitsevõime kiiremal kasvatamisel. Just NATO ühine ja jõuline reageering on täna esmaoluline. Eestile on kõige olulisem NATO ühtsus just nüüd, kui ajad on muutunud keerulisemateks.

Venemaa näeb palju vaeva ja vahendeid, et lõhkuda alliansi sisemist ühtsust ning võimet oma kaitset koos tugevdada. Hästi on meeles 2008. aasta Bukaresti tippkohtumine, kus NATO läks lõhki Gruusia ja Ukraina küsimuses. Just sellel kohtumisel lubas Putin endale eriti räige sõnavõtu Ukraina suunal, justkui kuulutades ette tänaseid veriseid sündmusi.

NATO vajalikkuses ei kahtle täna keegi. Liikmesriigid on samuti tajumas, et kaitsekulud on liiga madalad kasvavate julgeolekuohtude tõrjumiseks. Eestil on seepärast eriti hea positsioon nii Walesi eel, ajal kui ka järel oma julgeolekut tugevdada koos liitlaste ühiste pingutustega.

(Allikas: autori blogi)
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 




Kui sa ei näe seda pilti, siis midagi on süsteemiga lahti
Mis see on?
Palun sisesta tähed/numbrid ülalolevalt pildilt:
Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Sep 20 2014 - Toronto Eesti Maja
Kalev ja Lembitu Malev – avakoondus
Sep 20 2014 - Toronto Eesti Baptistide kirik
Põhjarada gaidide avakoondus-uued ...
Oct 1 2014 - Toronto Eesti Täienduskool Eesti Majas
Võtame vastu sooviavaldusi ...
Oct 3 2014 - Toronto
Special screening for EstDocs Shorts!

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Eesti Elu Eesti Hääl Eesti Päevaleht Eesti Rada
Meie Kodu Raadio Muusikamoos Peterburi Teataja Vaba Eesti Sõna