Kasemahla lastakse ja juuakse varakevadeti Eestis ammu ja palju, magusamat vahtramahla veidi vähem ning järgmine samm – vahtrasiirupitegu à la Kanada toimub suhteliselt harva. Antud juhul on aga mahla aurutajaks Kanadast Eestisse kolinud noormees. Isegi mürakas maakivi ehk raudkivi (nagu “külalisgraniiti” rahvakeeli nimetatakse), oleks justkui Kanada kilbist kohale veeretatud. Foto: Iisak Sulev Andreller
Fotojäädvustus on üks toredast 20. märtsil loodud sarjast, mis dokumenteerib Walesis sündinud ja 3-aastaselt perega Torontosse kolinud Iisak Sulev Andrelleri elu esimest vahtrasiirupitegu Kanadast kaugel Värska vallas Lõuna-Eestis. Iisak on Eestis elanud varsti juba üheksa aastat. Siin ta kohtas oma praegust abikaasat Marist, kellega vahepeal Lõuna-Ameerikas ja Kanadas seigeldi. Varsti on kuus aastat nende laulatusest ja nad on kuulanud üleskutset minna maale elama – nende päralt on Paadova talu, kus nad kasvatavad kitsesid ja muudki. Iisak õpetab ka kitarrimängu kohalikus Värska Muusikakoolis ja mängib kahes ansamblis.
Vahtrasiirupi saagast kirjutas ta, et võttis umbes kolm päeva, et koguda vahtrast kümme liitrit mahla. Eestis ei kasva suhkruvaher, vaid harilik vaher (Norway maple). Siirupi jaoks kulub selle mahla rohkem (ei ole niivõrd magus) ning mahla nn jooksuaeg on lühem. Traditsiooniliselt pisteti tüvesse puuritud augu sisse tila, mida mööda mahl ämbrisse tilkus. Nüüd kasutatakse ka plasttorusid (puu oleks nagu tagurpidi tilguti all (intravenous therapy / IV ehk "drip"). Keetes aurutamine toimus esialgu õues omatehtud pliidil ja siis veel toas ning lõpptulemuseks oli kaks väikest purgitäit kulda pannkookidele. Iisak tunnistab, et keetis mahla pisut liiga kaua, nii et tulemus oli pigem hägune vahtramesi, aga maitselt mõistagi võrratu. Iisakul ja Marisel on magusategu juba väikestviisi käpas, kuna nad valmistavad oma kitsekarja piimast kitsepiimakaramelli (Mehhiko nimega cajeta).
Iisak on esinenud ja loonud plaaditäie muusikat ühemehe ansambli Epifolium’ina, mis on inspireeritud eesti traditsioonilisest rahvamuusikast. Hetkel on ta üks kolmest mehest Nedsaja Küla Bändis, kes esines 31. märtsil pealinnas Tallinn Music Week’i raames. Nedsaja Küla Bändil on oma Facebooki lehekülg, nagu ka Paadova talul, kust saab noorpaari inspireerivaid maalähedasi tegemisi jälgida. Pereuudistest veel, et ka Iisaku õde Evi kolis Eestisse aasta eest, ning suvel kavatseb sama teha nende isa Jaan. 25. märtsil sündisid aga Paadova tallu esimesed kitsetallenelikud. Palju õnne ettevõtlikule perele!
Riina Kindlam, Tallinn
