Siiri Ottender ERR

Eesti kodanikust arvutihäkkeri Aleksandr Suvorovi kinni võtmine Saksamaal USA salateenistuse poolt on algatanud poliitilise diskusiooni teemal, miks USA jõustruktuurid tegutsevad Saksamaal seadusevastaselt.
Vähemalt 600 tuhande dollari kadumises süüdistatud Suvorovi advokaat on omakorda esitanud kohtule hagi ebaseaduslikus vabaduse võtmises, kuna USA salateenistusel ei olnud juriidilist õigust tema klienti Saksamaal kinni pidada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sillamäelt pärit Eesti passi omanik Aleksandr Suvorov alias Jonny Hell on olnud rahvusvaheliselt tagaotsitav 2005. aastast. Tema koos oma kahe kaaslase, ukrainlase Maksim Yastremski ja Miamist pärit Albert Gonzalezega häkkisid sisse USA restoraniketi Dave and Buster`s kassasüsteemi ja varastasid sealt ligi 5000 kliendi krediit- ja deebetkaardi info.

Kättesaadud andmete abil tekitati ülemaailmne ostulaviin, mille käigus raisati ära vähemalt 6 miljoni Eesti krooni väärtuses klientide pangakaartidelt saadud raha. Pärast õnnestunud rünnakut õnnitlesid mehed üksteist e-kirja teel. Ülemaailmselt tuntakse häkkimiseks kasutatud arvutiviirust Trooja Hobuse ehk Trooja viiruse nime all.

Suvorov võeti kahe USA salateenistuse agendi poolt kinni mõni kuu tagasi Frankfurdi lennujaamas, kui ta oli teel Bali saarele. Kuna aga USA salateenistusel ei ole õigust teise riigi territooriumil iseseisvalt tegutseda, on juhtum Saksamaal teravat vastukaja tekitanud.

Saksamaa parlamendiliige Hans-Cristian Sröbele esitas äsja ka valitsusele arupärimise, milliseid samme kavatseb Saksamaa Ameerika Ühendriikide suhtes astuda, et vältida ameeriklaste edasist isetegevust nende riigi territooriumil.

Aleksandr Suvorovi advokaat on aga juhtumi osas kohtule esitanud hagi ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Saksa kuriteoregistris Suvorovi kohta andmeid pole nii nagu ka Eesti registris.

Suvorovi kuriteokaaslase Gonzaleze võttis salateenistus kinni Miamis, Yastremski arreteeritiTürgis, ühe teise kriminaalasja raames.

Taoline kuriteoliik aga on maailmas järjest enam leviv, erinevatel andmetel liiguvad selles vallas suuremad rahad kui narkokuritegevuses, küberkuritegude avastamine on väga raske ja karistused suhteliselt madalad. Eestis on maksimaalne karitus sellise teo eest viis aastat vangistust.

Toimetas Katrin Jüriso

Märkmed: