Eesti Gini indeks ja aruanne inimarengust: Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Eestlased Eestis | 07 Jun 2017  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Hiljaaegu  leidsin netist Tel Avivi ja Heebrea ülikooli kahe professori uuringu aruande Iisraeli sotsiaalmajanduslikest probleemidest (madal tootlikkus, suur ebavõrdsus ja vaesus), mis olid koostatud peaministri majandusnõukogu palvel. Ühe näitajana Iisraeli ühiskonna iseloomustamiseks kasutasid nad Gini indeksit - ebavõrdsuse näitajat. Graafikul olid esindatud OECD riigid.

Aruandest sain üllatusega veel teada, et Gini indeksi alusel oli Eesti ühiskonna ebavõrduses 2013. aastal kolmandal kohal  USA ja Iisraeli järel 35 OECD riigi hulgas.  Palusin lühikommentaari Statistikaametilt ja sain selle koheselt: Eesti Gini koefitsient on rahvusvaheliselt üks kõrgemaid, mis näitab, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus väga suur.

See tähendab, et suur osa rahvastikust on kas töötud või töötavad madalapalgalistel ja väheseid oskusi nõudvatel töökohtadel, samuti seda, et pensionärid saavad väga väikest pensioni ja toetustest elavad inimesed väikeseid toetusi. Samas on ka töökohti, kus makstakse keskmisest oluliselt kõrgemat palka, mis tekitab ühiskonnas tugeva kihistumise. Rikkus on vaid väikese koguse inimeste kätes ja ühiskonna jõukama osa tulud kasvavad kiiremas tempos kui vaesemate tulud.

Uurisin kogumikku Sotsiaaltrendid, 2016, kus on ju sama öeldud, pidades silmas indeksi dünaamikat lähiaastate lõikes: Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud, nii et aastaks 2014 sai Eestist kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega riik EL-is (Gini indeks ehk ühiskonna kõige rikkamate ja kõige vaesemate inimeste sissetulekute erinevus on Eestis 35,6).

Imestus oli suur, et valitsuskoalitsiooni sotsiaaldemokraatide püüdlused võrdsuse poole pürgimisel nii lörri on läinud. Eks nad proovi keskerakonna keskkonnas astmelise tulumaksu najal saavutada seda, mis seni pole õnnestunud. Esialgu jätkab keskerakond sundseisus seniseid, olemuslikult keskerakonnale võõraid trende. Tuleb osata läbi näha reformierakonna „saavutust“ rikkuse kuhjamisel väheste kätte, millest nii selget keelt räägib Gini indeks, eriti selle tõusev trend ja kängitsetud palgakasv.

Mitmed tahaksid automaatselt EKRE`t süüdlaseks teha, kuid Gini indeksi lugu on juba ammu tekkinud ja sellest süüst on EKRE prii. Küllap IRL´i uus esimees-ökonomist oskab Ginit hinnata ja ehk mõnes ettekandes kasutadagi isamaa hüvanguks. Ebavõrdsus ühiskonnas on kavalasti varjatud meeste/naiste palgalõhe esiletoomisega, milleks on raha, aega ja leheruumi iga päev jahuda.

Pärast sellist  ettevalmistust ebavõrdsusest Eestis paiskas infolaine mulle monitorisse Eesti inimarengu  aruande 2016/2017. Loomulikult pakkus huvi, kas selle autorid kasutavad Eesti tühjaksjooksmisel  olulise faktorina ka ebavõrdsust riigis. Kasutavad küll. Autorid Tammaru, Kallas ja Eamets kirjutavad kogumiku alguses: Ebavõrdsuse kõige levinuma näitaja, Gini indeksi järgi on Euroopa Liidu riikide hulgas ebavõrdsus Eestist suurem vaid Lätis, Leedus ja Rumeenias. Tšehhi Vabariigis on suudetud muudatused ühiskonnas nii ellu viia, et ebavõrdsus pole oluliselt kasvanud ja Gini indeks on võrreldav Põhjamaadega.

Niisiis olulised tähelepanekud, mis paraku lõpevad seal, kus asi huvitavaks läheb ja väljarände põhjused paistma hakkavad. Paar korda Ginile viitamine kogumiku alguses ei ava seda maastikku, kus ebavõrdsus toorutseb. Ülejäänud paarisajal lehel enam Gini indeksi jaoks ruumi ei leita. EL statistika allika kasutamine viib autorid küll Gini dünaamika käeulatusse, kuid see jäetakse kasutamata ja mõtestamata. Juba kümme aastat tagasi andis Statistikaamet välja kogumiku sotsiaalsest ebavõrdsusest, millel on palju nägusid - sissetulekute ebavõrdsus, ebavõrdsus tervises, hariduslik ebavõrdsus, kultuuriline ebavõrdsus, ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve jne. Valdkondi kui palju, millest annab kirjutada demograafilisel taustal, sealhulgas seoses rändega või juurte hoidmisega. Mitte paljalt kirjutada, vaid analüüsida seoste leidmiseks, põhjuste selgitamiseks, ettepanekute tegemiseks jne. Lõpus on ära toodud 45 autori fotod, aga kes on kogumiku retsensendid? Paneb imestama, miks on kõik autorid vältinud mõistet rahvastikukriis?

Kahjuks on ebavõrdsus süsteemselt avamata ja minnakse kohe meelisteema - rändevajaduste juurde. Ja juhtus see, et rändeproblemaatika on enne kogumikuks saanud kui sündimuse tõstmise temaatika. Juhtus, nagu relatiivsusteooriatega, kus erirelatiivsusteooria sündis enne üldrelatiivsusteooriat. Ohud on aga selles, et ühiskonnas on veel uurimata ja kasutamata sündimuse tõstmine oma - Eesti ressurssiga. Mõiste rahvastikupoliitika on eksinud vaid ühte tabeli päisesesse, tekstis ei õnnestunud seda leida. Poliitilisest demograafiast paistab, et autorid pole kuulnudki.

Kui poliitikud/ettevõtjad haaravad kinni importtööjõu kasutamisest, siis seda kiiremini rahvastikukriis liigub hääbumise suunas. Loomulikult ebavõrdsus kiirendab selle tunni saabumist. Ja aruanne seda tõesti ennustab. Küllap leidub neid, kes kogumikku kiidavad, mind nende hulgas ei ole. Valitsusettekandesse 1998. aastast (sic!) kirjutasime sisse prohvetliku sõnumi: Depopulatsioonist väljapääsu otsiv ühiskond on sunnitud rahvastikupoliitiliste otsustega tegelema kõigil tasanditel ja kogu aeg … Vastasel juhul tulevad meie ajaloolised alad loovutada elujõulisematele rahvustele. Tolleaegse rahvastikuministri Andra Veidemanni rahvastikupoliitika kava annulleeris Mart Laari valitsus eesotsas rahvastikuministri Katrin Saksaga. Rahvastikupoliitikast kui tervikust saeti välja perepoliitika ja selle abil on purjetanud kõik valitsused, ka praegune. Ka inimarengu aruanne. Kõik jätkub vanas sobimatus paradigmas. Meie ennustus on täide minemas, kui lugeda inimarengu aruannet.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus