Eesti firmad roolivad maailma krevetiäri DELFI
Kuumad uudised 03 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Andres Reimer, arileht.ee

Kõuhknate perekonna suurosalusega krevetifirma Subland käitleb rohkem kui kümnendiku maailmas turustatavatest koorimata krevettidest.

Lisaks ka islandlastele kuuluv Eesti kalastusfirma Reyktal püüab lõviosa krevettidest, mille Euroopa Liidu laevnikud veest välja traalivad.

Eesti krevetiäri keskmes seisab Subland, kellest ei pääse mööda ükski siin krevette liigutav ettevõte. Kuid üks asjaolu muudab Sublandi ajakirjanike jaoks justkui vaikivaks trolliks — see on äri Venemaal.

Venelased kuuluvad maailma isukaimate krevetisööjate hulka. Kui Eestis näkitsetakse krevette maiuseks õlle või veini kõrvale, siis venelased keedavad neist oma perele igapäevast potirooga.

Venemaal müüakse igal aastal kuni 70 000 tonni krevette ja rohkem kui kümnendikul sellest kogusest on pistmist Sublandiga.

Venelaste põhitoit

Venemaal sööb juba kolme–nelja-aastane laps krevette kahe suupoolega. Kui Eestis ostetakse krevette peamiselt õlle ja veini kõrvale suupisteks, siis venelased keedavad neid suures koguses ja maitseainetega tembitult põhitoiduks. Kusjuures nad jätavad tähele panemata, et tänapäeval turustatakse koorimata krevetid juba keedetult ning neid ei ole soovitatav üle ühe minuti keeta.

Gruusia toetamine sõjas Venemaaga ning üleskutsed boikottida Moskva Eurovisioni ja Sotsi olümpiamänge tekitavad krevetiärimeestes tõenäoliselt samasuguseid tundeid nagu pikaks ajaks sooja tuppa unustatud krevetiraipete nuusutamine: tahaks nina, suu ja silmad kõvasti kinni pigistada. Venemaal on kombeks oma vaenlastega seotud ettevõtteid valusalt pigistada või nende tegevusele hoopistükkis kriips peale tõmmata.

Kuid Eestis pole võimalik kreveti saba koorikust välja sikutada, ilma et see ei seostuks Kõuhknate ja Sublandiga, sest firma kuulub Eesti külmhoonete ja toiduainete hulgiladude peamiste tarnijate hulka.

Suur osa käideldakse Eestis

•• Tänavu püütakse maailmas kokku 390 000 tonni krevette, millest 120 000 tonni turustatakse keedetud ehk koorimata krevettidena, ülejäänud kooritud kujul.

•• Venemaale müüakse üle poole kogu maailma koorimata krevettidest — 70 000 tonni. Idanaabrile järgnevad Hiina ja Rootsi. Hiinlased ostavad tänavu 10 000 tonni koorimata krevette, kuid alles viis aastat tagasi oli Hiina turg ligi viis korda suurem.

•• Rootslased on vaieldamatult maailma suurimad krevetisööjad, sest kaheksa miljonit rootslast sööb aastas 20 000 tonni krevette, millest pooled on koorimata.

•• Reyktal püüab nelja laevaga aastas üle 10 000 tonni krevette, mis ta müüb peaasjalikult Sublandile.

•• Subland töötleb üle 15 000 tonni krevette, millest kaks kolmandikku läheb Venemaale, 4000 tonni Ukrainasse ja ülejäänu jaguneb Baltimaade, Valgevene, Moldova ja Poola vahel.

Mida väiksem, seda maitsvam

•• Hiidkrevetid maksavad Eestis oma pisikestest külmaveesugulastest mitu korda rohkem. Kuid hinnavahe ei tulene suurest kulinaarsest üleolekust. Klient maksab kinni idamaise külalise lennupileti. Hiinast, Koreast ja Indoneesiast tuuakse hiidkrevetid kiiruse huvides Euroopasse lennukiga. Kuna inimene sööb silmadega, siis langetab ta otsuse sageli priskema hinna ja koguga tiigerkrevettide kasuks.

•• Restoranides pakutakse hiiglaslikke tiigerkrevette delikatessina, kuid olemuselt on tegu ennaktempos kasvatatud kiirtootega. Maitseomadustelt peetakse parimaks külmadest vetest püütud krevette, mis aga on mõõtmetelt väiksemad kui Hiina või Indoneesia soojades vetes kasvatatavad hiiglaslikud tiigerkrevetid. Gröönimaa ja Kanada rannikult püütav krevett kasvab müügikõlblikuks ligi 400 meetri sügavuses ja nelja-viie aasta jooksul. Hiina ja Indoneesia ranniku soojades vetes saavutab krevett müügiküpsuse kolme-nelja kuuga, kasvades oma külmaveelisest sugulasest palju suuremaks.

•• Külma- ja soojaveekrevettide vahel käib turul äge võitlus. Kui naftahind tõuseb, kallutab see turgu soojaveekrevettide kasuks, sest nende kasvatamiseks ja püüdmiseks tehtud kulutused jäävad külmades meredes traalimisest väiksemaks.

Kreveti teekond algab Gröönimaalt

•• Külmaveekrevetid püütakse peamiselt Kanada ja Gröönimaa vetest suurte traalidega, mille võrk jookseb laeva taga. Laeva tekil asub krevettide esmase töötlemise tehas. Laevas osa krevette keedetakse ja seejärel külmutatakse –31° C-ni.

•• Viiekilostes pakkides veetakse krevetid Kanada sadamatesse, kust need saadetakse üle maailma laiali. Sublandi ja Reyktali puhul tähendab see tarnet Venemaale, Ukrainasse ja ka Eestisse.

•• Töötlemistehased töötavad automaatrežiimiga. Inimene valab krevetid lahtivõetud pakist liinile ja pärast tõstab sortimisest tulnud pakid transportöörile. Krevettide mõõdu järgi sortimine jääb masina hooleks. Samuti piserdab masin krevetid üle veega, mis moodustab nende ümber jääglasuuri. Glasuuritakse krevette sellepärast, et temperatuuril –25 kuni –31° C säilivad nad isegi 2,5 aastat. Kuid kogu jaekaubanduse külmamajandus töötab 18 miinuskraadiga, kauplustes võib temperatuur tõusta isegi –15-ni ning krevetikastid võivad sattuda lühikeseks ajaks hoopis sooja õhu kätte. Jääglasuur säilitab vähemalt mõnda aega kreveti ümber säilimiseks vajaliku temperatuuri.

•• Eestisse veetakse krevetid Muuga sadamast, Moskvasse aga Peterburi kaudu. Sadamast liiguvad konteinerid edasi autodega.

Tegijad

Suurim krevetipüüdja on Reyktal

•• Reyktal AS asutati 1997. aastal Islandi esimese suure Eesti-investeeringuna.

•• Samal ajal kui enamik Euroopa krevetipüügiettevõtteid on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama, on Reyktal tõusnud majandusühenduse suurimaks püügifirmaks.

•• Reyktal AS opereerib nelja külmutustraaleriga, püüdes krevette Loode-Atlandil Flemish Capi piirkonnas, Newfoundlandi ümbruses Kanada ranniku lähedal ning Barentsi merel.

•• Reyktalis töötab 70 meremeest.

•• Ettevõttele kuulub ka viies laev, mis aga seisab kai ääres, sest kulutab liiga palju kütust ja on praeguse kõrge naftahinna tõttu konkurentsivõimetu.

Suurim krevetikäitleja on Subland

•• Subland opereerib Saaremaal ja neli aastat tagasi Moskvas asutatud krevetitehasega.

•• Äri peamootorina tegutsev Toomas Kõuhkna kommenteeris toona Moskva tehase avamist Eesti Päevalehele nii: “Euroopa Liit sundis meid tootmist Eestist välja viima, turgudele, kus on odavam toota ja puuduvad tollibarjäärid.”

•• Vaatamata hoogsale majanduskasvule on lihttööjõud isegi Moskva linnas praegu veel odavam kui Eestis. Moskva krevetitehase võimsus on kaks tonni krevette tunnis, Saaremaal aga kolm tonni tunnis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus