Eesti ettevõtted vallutavad välismaa noorte toel maailma PM E24
Kuumad uudised 21 Feb 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Mitu Eesti firmat on majandussurutise ajal ette võtnud Hiinasse ja Ida-Euroopasse laienemise ning teeb seda neist piirkondadest pärit noorte spetsialistide toel, keda aitab leida tudengiorganisatsioon AIESEC.

Ligi 500 noort välismaa spetsialisti on AIESECi Eestis tegutsemise 21 aasta jooksul siin praktikandina töötanud Umbes sama palju Eesti noori on AISECi vahendusel teistes riikides praktikal käinud. Majandussurutise ajal ajal on kasvanud nii Eesti firmade huvi välispraktikantide palkamise vastu kui ka siinsete noorte soov praktikale minna, ütles AIESEC Tartu juhatuse esimees Vahur Mäe.

Osa ettevõtteid näeb suurt võimalust

«Ettevõtetega suhtlemise käigus saime aru, et vähemalt Tartus need jagunevad enam-vähem kaheks,» rääkis ta. «Osad ütlesid, et mis te räägite uue töötaja juurde võtmisest, me niigi laseme inimesi lahti ning ei suuda ise toime tulla. Teised jälle ütlesid, et meil on raske, aga näeme suurt võimalust. Parem võtame oma viimased reservid kasutusele, laieneme, suurendame oma firmat ja tekitame konkurentsieeliseid ning kui kriis ükskord läbi on, siis oleme tohutult ees teistest, kes midagi ette ei võtnud. Ja need ongi ettevõtted, kes on meilt praktikante võtnud.»

Praegu teeb Eestis AIESECi praktikat 10-15 välismaa noort. Välismaal on Eesti noori AIESECi praktikantidena 20-30. Populaarsed on Eesti noorte seas ennekõike hästi eksootilised riigid nagu näiteks Venezuela, Costa Rica ja India. AIESECi vahendusel on võimalik minna igasse maailmajakku peale Antarktika, kokku 107 riiki. Põhimõtteliselt saab praktikat teha iga tudeng ja inimene, kel ülikooli lõpetamisest on möödas alla kahe aasta. Samas kuna konkurss praktikakohtadele on üsna suur, siis kõigil soovijail seda siiski teha ei õnnestu.

Praktikante palgatakse ka tööjõu nappuse tõttu

AIESEC vahendab praktikante neljas valdkonnas - majandus, tehnoloogia, haridus ja sotsiaaltöö. Majanduse praktikante palkavad sageli ettevõtted, kes soovivad mõnda välisriiki laieneda ning tahavad, et neid aitaks selle riigi keelt ja kultuuri tundev inimene. Noorele on eriti selline praktika hea võimalus töötada olulisel ametikohal. Kodumaal oleks sama suurt vastutust nõudva töö saamine tavaliselt keerulisem, sest kohaliku keele ja kultuuri tundmine pole ainulaadne oskus, küll aga võib sama keele ja kultuuri tundmine seda olla välisriigis.

Vahel võtavad firmad välispraktikante lihtsalt seetõttu, et oma riigis vajalike oskustega spetsialiste napib. Sel põhjusel palkasid Eestis näiteks infotehnoloogiafirmad mõne aasta eest aktiivselt välispraktikante.

Mõni ettevõte, näiteks G4S (endise nimega Falck Eesti), on Mäe sõnul välispraktikandi palganud ka ennekõike lihtsalt seetõttu, et firmasse värsket verd ja elevust tuua ning anda töötajatele võõrkeeles rääkimise praktikat. «Välispraktikandiga koos töötades inimeste keeleoskus paranes ja «kartus» teisest rahvusest töötajate vastu vähenes,» on AIESECile rääkinud Andres Tootsman Falckist.

TÜ Pärnu kolledž võtab praktikante õpetajateks

Kui majandus- ja tehnoloogiapraktikale saavad üldjuhul vastavaid erialasid õpivad või need juba omandanud noored, siis haridus- ja sotsiaalpraktikat on võimalik teha erialast sõltumata. Hariduspraktika seisneb tavaliselt inglise keele õpetamises. Välispraktikante on õpetajatena sageli näiteks Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Sotsiaalpraktika alla kuuluvad näiteks HIV probleemide lahendamise projektid Aafrikas. Selle eest tavaliselt küll palka ei saa, kuid praktikandi elamiskulud välisriigis kaetakse.

Samas näiteks majanduspraktikandi võttev Eesti ettevõte kohustub talle maksma kuus vähemalt 7500 krooni netopalka. Lisaks tuleb maksta AIESECile administratiivtasu ühekordselt 10 000 krooni ja igakuiselt 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Saadud raha eest leiab AIESEC kandidaadid, kes vastavad firma koosatud profiilile, korraldab praktikandi tulekuks vajalikud dokumendid, leiab talle elukoha ja aitab tal Eestis kohaneda.

Praktikandid pole liiga ära hellitatud

Tartu teaduspagis sensortehnikal põhinevaid mõõtevahendeid tootvas ettevõttes Evikon töötab praegu kaks praktikanti Rumeeniast, neist üks ekspordijuhi ning teine turundus- ja kommunikatsioonijuhina. Evikoni esimene AIESECi praktikant oli umbes nelja aasta eest Ukrainast. Tema tegi eeluuringu sealsele turule sisenemiseks. Nüüd on Evikon võtnud nõuks Lõuna-Euroopas kindlamalt kanda kinnitada. Seda silmas pidades loodab firma rajada esinduse Rumeeniasse. Tegu oleks Evikoni esimese välisesindusega.

Evikoni praegused praktikandid tegelevad aga välisturgudega laiemalt, mitte vaid Rumeeniaga. Nende palkamisel polnud Einasto sõnul niivõrd määrav mitte see, et nad rumeenia keelt ja kultuuri tunnevad, vaid tõsiasi, et vajalike oskustega inimesi oli Euroopa Liidu piires lihtsam leida kui vaid Eesti piires. «Värske mõtlemine, teine kultuur,» loetes Einasto teisi välispraktikandi võtmise põhjusi. «Inglise keele praktika jaoks on see ka kasulik.» AIESECi vahendusel praktikandi palkamine on Einasto sõnul mugav. Ka pole AIESECi praktikandid tema sõnul «liiga ära hellitatud,» - nad on realistlikud ning neil on motivatsiooni midagi saavutada ja kogemusi omandada.

Praktikant: see on lihtsalt imeline

Evikonis ekspordijuhina töötaval rumeenlasel Danil motivatsiooni tõesti jagub. «Praktika selle ettevõtte juures on lihtsalt imeline,» rääkis ta. «Nad andsid mulle vabaduse [realiseerida oma ideid] ning kõik asjad, mida tuleb ettevõttes teha, on väljakutset pakkuvad, mis aitab oma võimekust testida.»

Evikonis teeb Dan oma teist praktikat. Esimene praktika oli Kanadas, kus ta tegeles puudega lapsi aitavas kodanikuühenduses peamiselt personaliküsimustega. Alguses oli see tema sõnul väga keeruline, sest ta polnud varem puudega inimestega eriti kokku puutunud. «Võtab kaua aega, enne kui õpid neid inimesi võrdselt kohtlema,» tõdes noormees. Dani sõnul andis see praktika talle oskuse suhelda igat tüüpi inimestega ja kohanemisvõime, mis on rahvusvahelises äris tegutsemiseks väga vajalikud.

Rumeenias AIESECi president ning Leedus asepresident olnud Dani tulevikuplaanidesse kuulub lisaks magistriõpingutele Põhja-Ameerikas ka koostöö jätkumine Evikoniga. Viimast loodab ka ettevõte ise. Kui kõik läheb hästi, siis pikendab Evikon mõlema rumeenlasega pärast nende üheaastase praktikaperioodi lõppu lepingut veel aasta võrra, ütles Einasto.

Muret tekitavad võõras keel ja ootamatused

Daniga samas korteris elab Tartus veel kaks AIESECi paktikanti - Christine Hiinast ja Owain Walesist. Christine uurib Hiina turgu firmale Titanium Systems, mis loodab hakata seal pakkuma autode rentimise tarkvara. «Siin teen tõesti mõttekaid asju, mitte pole vaid assistent või sekretär,» lausus ta. «Naudin oma tööd.» Probleemidest rääkides ütles Christine, et esialgu tundis ta end ebamugavalt, sest tööväliselt, näiteks lõunapausi ajal, kõnelevad inimesed ettevõttes tavaliselt eesti keeles, millest tema aru ei saa, kuid nüüd on ta sellega harjunud.

Tartu Kutsehariduskeskuses inglise keelt õpetav Owain tunnistas, et praktika ei vasta ta ootustele, kuid ta ei osanud öelda, kas see on parem või halvem. Owain arvas, et hakkab töötama lastega, kuid tegelikult tuleb õpetada lapseeast juba välja kasvanud noori. Ka lootis ta oma tööga rohkem inimesi aidata. Ühel hetkel tekkis Owainil lausa kerge paanika. Peas keerles küsimus «miks ma seda teen?» ja ta soovis praktika katkestada.

Nüüd on noormees aga maha rahunenud. Owainil on hea meel, et on õppinud töötama ka vanemate inimestega. «Praktikat tehes sattusin olukorda, kus tuli suhelda erinevate ning erineva taustaga inimestega,» rääkis ta. «Praktika on tõstnud mu enesekindlust ja aidanud mul olla rohkem vaba. Tean, et suudan minna klassiruumi ja õpetada 17- või 20aastaseid.»

Töö võib kujuneda kokku lepitust erinevaks

Alati paraku nii hästi ei lähe kui Owaini puhul. Tuleb ette ka ebaõnnestunud praktikaid, tõdes Mäe. Samas on neid tema sõnul vähemaks jäänud, sest praktikantide valik on tõhusamaks muutunud.

Kui ettevõte pole praktikandiga rahul, sest ta ei vasta profiilis esitatud kriteeriumidele, siis on võimalik leping temaga ennetähtaegselt lõpetada. Selliseid juhtumeid on viimase kahe aasta jooksul Eestis olnud vaid üks. Tol korral selgus pärast praktikandi Hiinast kohale jõudmist, et ta oli oma oskuste kohta vassinud.

Üksikud AIESECi praktikas pettunud Eesti noored on Mäe sõnul ennekõike need, kelle ootused väga kõrged olid. Majanduslanguse tingimustes on juhtunud ka seda, et praktikandi töökoht oli selleks ajaks ära kadunud, kui ta välisriiki kohale jõudis. «Näiteks Ukrainas oli selline asi, et ettevõte läks põhimõtteliselt selle aja jooksul pankrotti, kui praktikant lennukile istus ja töökohta jõudis,» meenutas Mäe. Ta rõhutas, et kohalik AIESEC teeb sellisel juhul kõik uue töökoha leidmiseks. «Ta ei saanud küll päris seda tööd, mida alguses tahtis, aga jäi ikkagi rahule oma suvega,» ütles Mäe.

Oodatud tööd ei saanud hiljuti ka üks Eesti neiu, kes läks praktikandina Indiasse välismaalastele maju müüma. Kui ta juba Indias kohal oli, avastas ettevõte, et neil pole välismaalastele müümiseks litsentsi. Seegi juhtum lõppes siiski õnnelikult. «Talle anti teistsugused ülesanded ja ta on nüüd väga õnnelik seal Indias,» lausus Mäe.

Tulemusliku praktika tagab põhjalik ettevalmistus

Eestis on ka üksikuid juhtumeid, kus praktika on küll lõpule viidud, kuid ettevõte pole päris rahule jäänud. See juhtub ennekõike siis, kui firma pole praktikandi võtmist korralikult läbi mõelnud. Mäe tõi näiteks Põltsamaa Felixi, kus praktikant valmistas ette Ukraina turule sisenemist, kuid majanduslanguse tulles ettevõte loobus selle riigi turule minekust. Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viiol kinnitas aga, et firmal oli Ukrainast pärit praktikandi tööst siiski kasu - plaan sealsele turule sisenemiseks on valmis ja sobiks tõenäoliselt pisut üle vaadates endiselt. «Lisaks tehtud tööle andis praktikant positiivse panuse inimeste suhtlemis- ja keeleoskusele teisest kultuuriruumist pärit inimesega,» märkis Viiol.

Nii Mäe, Einasto kui ka AIESECi praktikantidega kogemust omava Chemi-Pharmi turundus- ja arendusdirektor Andres Paling rõhutasid, et praktika õnnestumiseks peavad nii ettevõte kui noor hoolikalt ja realistlikult läbi mõtlema, mida nad sellest saada tahavad. Probleemiks võib AIESECi kogemusele tuginedes osutuda ka liiga kiire värbamine. Üsna tüüpiline on kiire soov saada endale värsket tööjõudu, kuid keskmiselt kulub inimese leidmine ja Eestisse toomine 3 kuud. Firma peaks koostama põhjaliku soovitava praktikandi profiili ning võtma aega ka kandidaatide oskuste testimiseks.

Firmad: praktikant tasub võtta pikemaks ajaks

Chemi Pharmis on välisturgudele laienemise hõlbustamiseks olnud praktikandid Kreekast ja Soomest, kellega ettevõte jätkab kootööd ka praegu. Paling rõhutas, et praktikandile tuleks anda kindlad eemärgid, kusjuures neid ei tohiks olla liiga palju, ning ka mõõdikuid töö tulemuste hindamiseks. «Loomulikult praktikandiga läbi arutades,» lisas ta. «Talle tuleb määrata ka mentor, kes teda pidevalt toetab ja kelle poole ta saab pöörduda, et ta ei sebiks mööda maja ringi erinevate inimeste juures,» jätkas Paling. Veel tuleks Palingi sõnul praktikandile põhjalikult tutvustada firmat ja selle plaane, pidades samas silmas, et teda esialgu infotulvaga liialt üle ei koormaks.

«Soovitan kindlasti mitte arvata, et üks inimene lahendab kõik selle maaga seotud probleemid,» rõhutas Paling veel. «Turule minek ei ole nii, et võtad kolmeks kuuks inimese ja siis juba müüd miljonite eest kahe kuu pärast.» Sama meelt on Einasto. «Ei ole võimalik võtta praktikant lühiajaliselt, mõneks kuuks või isegi pooleks aastaks, ja loota, et ta jõuab mingite tulemusteni,» lausus ta. «Esimesed kuud on ikka sisseelamise aeg ja vähemalt aasta on aeg, kus jõuab midagi ära teha.»

Tulevik võib tuua osaajaga palkamise võimaluse

Samas on AIESECis praegu ideetasandil projekt, mille tulemusena saaksid laienemisest huvitatud ettevõtted tellida ka lühiajalisi tasuvusuuringuid või saada esmaseid kontakte sihtriigist, ilma et nad peaksid noort spetsialisti täiskohaga tööle võtma.

Edasi kavatseb AIESEC praktikavahendust arendada ka muul viisil. Näiteks kui senini on Eestisse tulnud tavaliselt üks praktikant korraga, siis peagi saabub siia korraga 19 välispraktikanti, kes nii Pärnu, Tartu kui Tallinna põhi- ja keskkoolides teevad seminare, koolitusi, loenguid säästlikust tarbimisest ning muudel sarnastel teemadel. Raha selleks on kavas saada Euroopa Liidu fondidest ja ettevõtete sponsorlusest.

Artikkel oroginaalis: http://www.e24.ee/?id=227615
 
    Trüki   E-post   FB     
24 Nov 2017 10:23
Järelmõtteid rahvastikupoliitika põhialuste ideepaberi arutelult
24 Nov 2017 04:55
Mihhail Hodorkovski registreeris Eestis uue meediaportaali Äripäev
24 Nov 2017 04:41
Ühe ajaloo suurima finantskelmi ohvrid saavad vaikselt oma raha tagasi. Kelle käest see tuleb? Äripäev
23 Nov 2017 12:59
Koputamiseni, seltsimehed! Uued Uudised
23 Nov 2017 12:36
Eesti suursaadik ja kuninganna Elizabeth II kohtusid Londonis
23 Nov 2017 08:51
Šveitsi suurpank tõstis Eesti kõrge sissetulekuga elanikega riigiksGraafik: Vaata, kuidas on Eesti elanike vara väärtus kasvanud
23 Nov 2017 08:47
Ringkonnakohus: Eestis ei saa samasooliste abielu kehtivaks lugeda
22 Nov 2017 20:40
"Eesti Hääl" november 2017 Inglismaa
22 Nov 2017 20:34
Rootsi Eesti Päevaleht 22. november 2017
22 Nov 2017 20:31
Rahvusvahelised uudised - üks pilt
22 Nov 2017 19:50
Lahkus Eesti Rahvusteatri Kanadas ja Eesti Wabariigi Ringhäälingu legend Valve Andre (3)
22 Nov 2017 18:08
Klarissa ja Elmar abiellusid Eesti Vabariigis Eesti Elu
22 Nov 2017 11:58
Suri kuulus vene bariton Hvorostovski ENG,EST
21 Nov 2017 12:48
Reigo Ahven tahab luua New Yorki Eesti kultuuriesindust
21 Nov 2017 12:39
"Räägime asjast" 19.11.2017 by Raadiosaade "Räägime asjast"
20 Nov 2017 20:18
Monti - Csárdás (ZDF Klassik live im Club
20 Nov 2017 16:38
Mõtteid ja Väljaütlemisi Eesti Kultuuri aastakonverentsilt (2)
19 Nov 2017 22:03
Virolaiset mukana Kouvolan veteraanijuhlassa, takana 10-vuotinen yhteistyö Kovolan Sanomat
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus