Kunagise poliitvangi Enn Tarto sõnul kaaluvad loobumist veel mitu inimest.
Kunagise poliitvangi Enn Tarto sõnul konsulteerisid temaga viimase nädala jooksul mitu endist poliitvangi ja nõukogudeaegset teisitimõtlejat, et loobuda üheskoos president Arnold Rüütli poolt antud teenetemärkidest. “Kuid me ei pidanud vajalikuks teha ühisaktsiooni. Otsustasime, et igaüks otsustab ise, kas võtta talle määratud teenetemärk vastu või mitte,” selgitas Tarto.
Tarto ise talle määratud Valgetähe II klassi ordenit 23. veebruaril vastu võtma ei lähe. Samuti kavatseb käituda ka ajaloolane Ott Sandrak. Loobumisest mõtleb ka Mäetaguse valla volikogu esimees Veljo Kingsep, kes rebis 26 aastat tagasi katlamaja korstna otsast maha sinimustvalge lipu.
Mitu mõttekaaslast
Tarto teab enda väitel veel kolme-nelja inimest, kes hauvad teenetemärgist loobumise mõtteid, aga nende nimesid ta avaldama ei soostunud. “Las inimesed räägivad enda eest ise,” lisas Tarto.
Enda otsust põhjendas Tarto asjaoluga, et ta ei pea õigeks võtta vastu kõrget riiklikku autasu koos inimestega, kes teda omal ajal represseerisid. “Minuga koos tunnustatakse ka Eesti lipu rüvetajaid, aga need paarkümmend inimest, kes said omal ajal Eesti lipu omamise või demonstreerimise eest karistada, on endiselt Eesti riigi silmis kurjategijad,” lisas Tarto.
Endine riigikogulane, praegune Tartu volikogu liige peab silmas umbes 25 eestlast, kes nõukogude ajal said kriminaalkaristuse poliitiliselt ebasobiva tegevuse eest.
Mullu novembris esitas Tarto koostöös riigikogu liikme Eiki Nestoriga parlamendis seaduseelnõu, mis need isikud rehabiliteeriks
“Kuid praegune koalitsioon soovib, et Eesti lipu omamise ja demonstreerimise eest karistatud isikud oleks endiselt kurjategijad ja nad hääletasid minu eelnõu maha,” lisas Tarto.
Kui riigivõim tühistab sinimustvalge lipu tõttu karistatud inimeste kriminaalkaristuse, on Tarto enda sõnul valmis oma teenetemärgile järele minema. Varem on teenetemärgist loobunud neli inimest.
