Eesti Elu Juhtkiri 4 2018 Davosist: vajadus või ahnus?
Arvamus | 27 Jan 2018  | EL (Estonian Life)Eesti Elu
Eesti Elu Juhtkiri 4 2018
Davosist: vajadus või ahnus?

Maailma majandusfoorumi (WEF) iga-aastane tippkohtumine Davosis toimus sel nädalal (23.-26.I). Foorumil kohtusid maailma muresid arutamaks tipp-poliitikud ja ärimehed, ajakirjanikud ning ka need, keda nimetatakse sotsiaalseteks antreprenöörideks. Ehk need, kes keskenduvad sotsioloogilistele ebavõrdsustele globaalselt.

Tänu sotsiaalmeediale saab üldsus koheselt teada otsustest, sõnavõttudest. WEFil oli oma otseülekande võrguportaal ja –päevik, milledega pääses kõnede, seisukohtade, kommentaaride ja teavete juurde, mida sotsiaalmedia negatiivsus alati ei taga.

USA president Donald Trump, õigustatult globalisatsiooni vastane, pidi meie lehe ilmumispäeval foorumil kõne pidama. Ta oleks esimene USA president pärast Bill Clintonit, kes kõneles Davosis 2000.a., kes foorumit austaks. Omakorda kinnitab see 18-aastane vahemik USA suhtumist WEFi.

Avakõne oli India peaministrilt Narendra Modilt, kelle riigi majanduslik läbikäik kasvab hetkel maailmas kõige kiiremini. Modi lahkas tempot, kolmele olulisele ohule keskendudes. Ükski polnud vapustav uudis. Esmalt kliimamuutus, mis kohutavalt kärmelt areneb, ning sellega kaasnevad looduskatastroofid. Teiseks terrorism ja radikaliseerumine, jällegi teada. Kolmandana aga rõhutas Modi riiklikule sissevaatamisele, à la Trump. Ta tõi esile, kuidas pea igas arenenud riigis langeb välisinvesteering, globalisatsioon on kaotanud oma sära. Ka kaubalepingute seiskumist või muutmist, jällegi, nagu Trump üritab Põhja-Ameerikas teha NAFTAga. Modi kinnitas, et India hiljutised majandusreformid on stimuleerinud just välisinvesteeringut.

Sotsiaalsed antreprenöörid ei nõustu Modiga. Nad olid Davosis kohal nõudes maailma vaestele töökohti, keskkondlikku vastutustunnet arenenud riikidelt, ning radikaalset dollarikeskse lähenemise muutmist. Deutsche Welle tsiteeris teisipäeval just Indiast üht sellist aktivisti. Kes lausus, et Indias on sadu miljoneid vaeseid, kel puudub puhas joogivesi, haridus ja töökoht. Nende elamurajoonides pole infrastruktuuri nagu jõukatel indialastel on. Rõhk peaks Davosis olema mitte majanduskasumitel, vaid elutingimuste tasemel.

Globalisatsioon ei ole mingi panatsea, majanduslik imerohi. Pigem rõhutab tänane olukord kasvavat vahet maailma ülijõukate (kelle esindajad kohtusid Davosis) ja puruvaeste vahel. Välistoetused jäädvustavad olukorda. Rahad lähevad diktaatoritele, mitte oma riigi vaestele.

Modi tunnistas seda oma kõnes, kui lausus, et kogu maailm peab muutma lähenemist. Tema sõnul on tarbimises toimunud markantne nihe vajadusest ahnuseni. Inglise keeles ilusti riimis — from need to greed. Majandusteadlased nagu David Ricardo, Adam Smith ja John Maynard Keynes rõhutasid, et kui tarbimine toimub, siis majandus kasvab. Kuid ahnus on muutnud tegevusväljaku. Vaevalt, et WEF suudab seda muuta.
TÕNU NAELAPEA

 
Arvamus