Eesti-elamuse aruanne
Eestlased USAs 20 Oct 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/10/43373_001.jpg
Sirje Kiin

Olin sel sügisel üle pika aja poolteist kuud Eestis, käisin ka mitmel lühikesel konverentsi- ja uurimisreisil Soomes, Lätis ja Leedus. Siin on minu tänavuse Eesti-elamuse aruanne.

Esiteks: küll elavad Eestis ilusad inimesed. Kogen seda iga kord, kui mujalt maailmast kodumaile tulen, aga ikka see üllatab. Kui mu ameeriklasest abikaasa esmakordselt Eestis käis, arvas ta, et siin toimub mingi suur rahvusvaheline modellikonkurss. Ta tuli tagasi teisel suvel ja nägi, et sama modellikonkurss kestab ikka edasi. Kolmandal korral imestas ta veel vaid selle üle, et eesti modellid lükkavad enda ees lapsevankreid ja on ikka ilusad edasi. Semiootik Valdur Mikital oleks kindlasti metsaservast varmalt võtta üks geneetilis-ajalooline seletus, miks just siin, suurte geograafiliste-poliitiliste-kosmiliste-mütoloogiliste pingete keskpunktis on tekkinud üks imeilus rahvakild, kel linnukeel suus ja täht säramas laubal.

Ega meie ilusad inimesed pole ainult verinoored. Käisin Draamateatris vaatamas etendust „Teed juuakse kell viis“, millega tähistas ümmargust juubelit armastatud näitleja Ita Ever, ilus ja anderikas naine. Teine küps anne, elav novelli- ja romaaniklassik Arvo Valton tähistas kuue lapse, kaheteistkümne lapselapse ning saja külalisega kirjanike maja musta laega saalis oma 24nda kogutud teoste väljaande ilmumist. Selle vägitööga asetub Valton kirjandusloos Eduard Vilde järel teisele kohale (Vildel on küll 33 köidet, aga need on palju õhemad!). Sinistes köidetes leidub rohkesti varem avaldamata asju, viimases köites on huvitavad mälestused, kust ilmneb lapsena Siberisse saadetud viljaka kirjaniku aastakümnete pikkune töö mh väikeste soome-ugri rahvaste kultuuri edendamiseks ja tõlkimiseks. Need rahvad pole kunagi olnud vabad, nagu on olnud iseseisvad riigid Soome, Ungari ja Eesti. Nüüd on meie kord neid aidata, on kirjaniku sõnum. Valton rõõmustab oma teose eessõnas, et eesti keeles on alles kõik seni kehtinud grammatilised vormid.
Tartu Ülikooli eesti filoloogide 1972. aasta lennu kokkutulekul sain keeleteadlaselt Jüri Valgelt kinnitust selle kohta, et eesti keele kõnetuvastuse tehnoloogia on nüüd praktiliselt välja töötatud, juba saamegi hakata arvutile eesti keeles juttu dikteerima või koosolekut protokollima, st et eesti keel on infotehnoloogiliselt maailma kõige arenenumate keele hulgas, ja neid on ainult mõnikümmend. Eesti keel on tark ja vaba. Et aruanne liiga roosiliseks ei kipuks, kinnitan, et nägin Tallinna tänaval suurt reklaami: EESTI OMA HOT DOGID. Keeleinimese süda jättis jälle ühe jõnksu vahele.
Kirjutasime kursusekaaslastega oma 1960. ja 1970. aastate ülikoolimälestustest raamatu „Eesti keeles ja meeles“, mis ilmub novembris eestikeelse Tartu Ülikooli 95. sünnipäevaks (rootsikeelne Tartu Ülikool asutati teatavasti 1632, saksakeelne 1802, eestikeelne 1. detsembril 1919).
20. septembril asutasime Tallinnas uue erakonna – Eesti Vabaerakonna, mille juhiks valisime Andres Herkeli. Meie soov on teha Eesti suuremaks ja anda riik rahvale tagasi. Pooldan Vabaerakonna ideed, et väliseestlastel peaks Riigikogu valimistel olema oma ringkond, see aktiveeriks pikemalt või lühemalt välismaal elavaid Eesti kodanikke osalema meie riigi elus ja seoks neid rohkem sisuliselt. Tunnen nii paljusid väliseestlasi, kes tahaks ja võiks midagi Eesti heaks ära teha, see tahe ja potentsiaal on suur ja seda tuleks paremini Eesti hüvanguks rakendada.
Tänu Kultuurkapitalile osalesin Tallinnas nn pagulaskonverentsil, millega tähistasime nn paadipõgenemise 70. aastapäeva. Kõnelesin kolmes keeles luuletanud ja USAs kirjandusajakirja „World Literature Today“ peatoimetajana oma elutöö teinud kirjandusprofessori Ivar Ivaski kultuurivahendaja rollist okupeeritud Balti riikide ja vaba maailma vahel. Konverentsil kanti ette mitme põhjaliku uurimuse tulemusi välismaal elava Eesti diasporaa, st nii uute kui vanade väliseestlaste kohta (Triinu Ojamaa, Maarja Merivoo-Parro, Ain Haas, Aet Annist jt); uuringute põhijäreldused räägivad risti vastu rumalale mugavuspaguluse jutule: välismaale kolimine on väga suur pingutus ja stress ka siis, kui see otsus tehakse praegu mitte poliitilise sunni tõttu, vaid vabal tahtel (majanduslikel, perekondlikel või sobiva eriala otsimise põhjustel); eestlaste identiteet pigem tugevneb kui laguneb mujal elades, Eesti elu mitte ei kiruta, vaid kiputakse seda enam idealiseerima, mida kauem eemal elatakse. Sidemeid kodumaaga ei katkesta praegu keegi, paljud elavad kahte lehte, kord siin, kord seal. Eesti kultuur, eriti muusika muutubvälismaal elades lausa südameasjaks, Eesti-armastus tugevneb ja seda pärandatakse edasi mitte ainult esimese, vaid ka teise ja isegi kolmanda-neljanda põlve järglastele. Aet Annist võttis kasutusele poleemilised mõisted eneseküüditamine (self-deportation) ehk küüditumine ja nn padipõgenikud. Viimased on siis need, kes soovivad saada välismaal paremat haridust või elada hoolivamas ühiskonnas. Nende vaba valik on talutava, hea või veel parema elu vahel.
Esinesin sama Ivaski-ettekandega ka Vilniuse ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse konverentsil, seal tuli pärast mu ettekanne lõppu üks venelanna minu käest küsima, millist okupatsiooni ma silmas pean, sest ega siis nõukogude aeg polnud ju ometi mingi okupatsioon, me elanud toona suures sõpruses. Ivar Ivaski kirju leedu luuleklassik Henrikas Radauskasele kahjuks Vilniusest ei leidnud, kuigi leedulased on Radauskase kirjad Ivaskile raamatuna välja andnud, aga sain edasiseks otsinguks USAs kasulikke vihjeid.
Leedulased kiitsid ühest suust Eestit: Eesti on meile eeskujuks, Eesti on teinud algusest peale kõik õigesti ja hästi. Üks leedu mees teadis kindlalt ka Eesti erakordse edu põhjust: sel ajal, kui leedulased vaatasid Moskva tv-uudistesaadet Vremja, vaatasid eestlased Soome televisiooni. Nii et aitäh Soomele. Eesti- vaimustuse tõttu olid leedulased optimistlikud isegi euroraha ootel, see toimub 1. jaanuaril 2015. Lätlased, kes liitusid euroga mullu, nii rõõmsad ei olnud, nemad muretsesid hindade tõusu, parlamendivalimiste tulemuste ja venemeelsete võimuhaaramisohu pärast. Ukraina-mure on aga meil kõigil ühine. Ah jaa, Leedus ja Lätis öeldi samuti, et Eestis elavad ilusad inimesed.
Soomes leidsin kirjandusseltsi arhiivist suure huvitava kirjavahetuse psühhiaatrist kirjaniku Martti Rauhala ja Ivar Ivaski vahel, ehkki läksin sinna otsima Ivaski kirju professor Kai Laitinenile. Laitineni arhiiv on aga korrastamata ja selle vilju peab ootama jääma. Rauhala kirjadest ilmneb, et Ivaskit peeti soome kirjanduse kõige tõhusamaks müügimeheks maailmas. Minu senine uurimus näitab, et sama võivad öelda eestlased, lätlased, leedulased, prantslased, hispaanlased ja paljud teised. Ivask oli meie kirjanduse maailmamees.
Usutlesin Helsingis Ivaskite perekonnasõpra, keeleteaduse professorit Riho Grünthalit. Ivaskit mäletatakse ja austatakse ikka veel Soomes, kus ta veetis viisteist suve siis, kui okupeeritud Eestis veel suvesid veeta ei saanud. Nüüd puhkab Ivar Ivask oma lapsepõlvemaadel Rõngus, kus tänavu oli erakordselt kaunis ja kuldne, soe ja seenerohke sügis. Kuldselt kurb oli ka Tartus Raadi surnuaial, kus käisime meenutamas juunis lahkunud Eesti biitluuletajat, hääd sõpra Johnny B Isotamme.
Tallinnas ja Tartus esitlesime Marie Underi loodusluule neljaosalist sarja, mille viimane osa „Sügis“ äsja ilmus, oleme neis kauneis, Angelika Schneideri kujundatud raamatuis taastanud Underi esitrükkide aegse keelevärskuse ja kasutanud kujunduses Underi kaasaegsete maalikunstnikke töid. Underi luulesügis on lille- ja värvirohke, lopsakas ja lõhnav, avatud kõigile meeltele.
Seda uudist, et Eestis on erakordselt ilusad inimesed, tõttas mulle jutustama ka ameeriklanna, kellega Madisonis golfi mängin. Tema poeg on väga rahul, et nende väeosa äsja Eestisse paigutati: ilusad naised ja hää toit.
 
    Trüki   E-post   FB     
18 Aug 2017 16:43
EELK peapiiskop Urmas Viilma kõneles 13. Metsaülikoolis religioonist ja hirmudest.
18 Aug 2017 12:55
Saksamaal hukkus pussitamises üks inimene
18 Aug 2017 12:47
OTSEBLOGI JA FOTOD SÜNDMUSKOHALT | Soomes Turus pussitati vähemalt 8 inimest, kellest 2 on surnud. Kurjategija on võetud vahi alla (1)
18 Aug 2017 02:36
Oleks nagu tehtud kõik, ent tühivastused käibivad nii nagu ennegi. -Ametikirjavahetuse meelespea.
17 Aug 2017 18:37
Eerik-Niiles Kross: metsavendade sõda kestab edasi (2)
17 Aug 2017 15:51
Terrorirünnak Hispaanias PM
17 Aug 2017 15:44
Maailmapilt: MAAILMAPILT. Fred Kraav ERR Arhiiv
17 Aug 2017 15:15
Ottawa - Black Ribbon Day 2017
17 Aug 2017 10:01
Trump: monumentide eemaldamine on rumalus (2)
17 Aug 2017 09:34
Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast (6)
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda (1)
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu (2)
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus