Rando Tooming, PM online
Peaminister Andrus Ansip ja justiitsminister Rein Lang kinnitasid täna, et Eesti vastu aprilli lõpus ja mai alguses suunatud ulatuslikud küberrünnakud tulid muu hulgas ka Vene presidendi administratsiooni IP-aadressidelt.

Eesti servereid tabasid aprilli lõpus ja mai algul massilised küberrünnakud.

«Jah, on tulnud otse presidendi administratsiooni IP-aadressidelt,» kinnitasid nii Ansip kui Lang.

Justiitsminister lisas, et tegelikult on olukord ühtviisi halb nii juhul, kui IP-aadresse kasutati tahtlikult kui ka juhul, kui neid kasutati tahtmatult.

«Kui neid on kasutatud tahtmatult, siis järelikult on Venemaa presidendi administratsioonis arvuteid, mida saab kasutada kuritegelikeks rünnakuteks,» märkis justiitsminister.

Mismoodi küberrünnakud täpsemalt üles ehitati, väärib Langi kinnitusel veel uurimist, kuid selge on see, et tegemist oli organiseeritud rünnakuga Eesti riiklike struktuuride infosüsteemide vastu ja riigi infrastruktuuri vastu tervikuna.

«Selle kohta on ikka täiesti ümberlükkamatud tõendid,» tähendas minister.

Riiklike infrastruktuuride alla kuuluvad muuhulgas ka pangad, kuna raharingluse toimimine on ühiskonna seisukohast vaadatuna ülioluline. Seega ei saa neid rünnakuid vaadata kui konkurentsivõitlust.

Langi sõnul hakatakse seda teemat käsitlema 13. juunil toimuval Euroopa Liidu nõukogul sisejustiitsküsimuste ühe päevakorrapunktina.

Langi sõnul tahab Eesti näidata üles initsiatiivi ning ära määratleda, misasi see küberrünnak on – kas tavapärane kuritegevus või terroristlik akt.

«Me kaldume küll sinnapoole, et peaksime neid asju hakkama vaatama kui terroristlikke akte, nii nagu ka ameeriklased seda tänasel päeval juba vaatavad. Ma ennustan ka selles asjas ette võrdlemisi huvitavat diskussiooni Euroopa Liidus,» pakkus Lang.

Märkmed: