Eesti: 14 aastat oodatud seadus allutab kaitseväe juhi kaitseministrile EPLO
Kuumad uudised 29 Jan 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Kai Kalamees EPLO
Laaneots tegi Ligi pakutud kaitseväekorralduse reeglid punktide kaupa maatasa.

Kaitseministeeriumi nõuniku Kaido Kama vedamisel on lõpuks valminud kaitseväekorralduse seaduse eelnõu, mis sätestab ühes oma tundlikumas punktis, et kaitseväe juhataja allub vahetult kaitseministrile.

Kui kanda kümmekond aastat eri töörühmades küpsenud eelnõu üle tänasesse päeva, siis peaks olema nii, et kaitseväge juhib kindralmajor Ants Laaneots, kes allub minister Jürgen Ligile. “Kuna kaitsevägi asub kaitseministeeriumi valitsemisalas, siis ei saa kaitseväe juhataja alluda kellelegi teisele peale kaitseministri,” viitavad eelnõu autorid nii Eesti riigiõiguslikule süsteemile kui ka Läti, Leedu ja Hollandi sarnasele korrale.

“Alluvuse küsimus on läbi aegade olnud suurema vaidluse objektiks, mis on olnud peapõhjuseks olukorrale, kus kaitsevägi on õiguslikult väga nõrgalt reguleeritud,” tunnistavad nad. Ühtlasi peavad eelnõu koostajad ülimalt kurioosseks, et kaitseväe juhtimine ja ülesehitus on siiani seaduse tasemel reguleerimata.


Uus riigikogu otsustab


Õige hävitava hinnangu andis eelnõule teist kuud ametis olev Laaneots, kes nägi kaitseväe “liigse politiseerituse ja subjektiivse tsiviilkontrolli” ohtu. Kindralmajor pole rahul, et kaitseministrile on kavas anda laialdased kontrolli- ja järelevalvefunktsioonid, kaasa arvatud õigus toimetada teenistuslikku järelevalvet kaitseväe juhataja enda üle.

“Olulisemad sekkumised militaarvõimu peaksid siiski olema valitsuse pädevuses,” märkis Laaneots. Samuti on ta vastu ta ettepanekule, millega minister saaks teha talle kohustuslikke ettekirjutusi mõne akti andmiseks või toimingu tegemiseks. “Siis ei asuks sõjaväelise käsuliini tipus mitte kaitseväe juhataja, vaid kaudselt kaitseminister või valitsus. Selline olukord tooks aga kaasa võimaliku sekkumise operatiivjuhtimise ahelasse.”

Eelnõu üle, mis tugevdab tsiviilvõimu rolli kaitseväe juhtimisel, hakkab piike murdma 4. märtsil valitav riigikogu. Jõustuma peaks seadus 1. jaanuaril 2008.


Poolt ja vastu


•• Laaneots: Kaitseväe juhtkonna koosseisu loetelust on rahu-

aja riigikaitse seadusega võrreldes välja jäetud kaitseliidu ülem.

•• Ministeerium: Me ei pea õigeks kaitseliidu ülema arvamist kaitseväe juhtkonna hulka, kuna kaitseliit ei kuulu kaitseväe koosseisu ja on eraldiseisev avalik-õiguslik isik.

•• Laaneots: Eelnõu näeb ette kaitseväepolitsei kui asutuse loomise. Leian, et kõne all oleva asutuse nimi peaks olema sõja-

väepolitsei.

•• Ministeerium: Kui Eestis pole sõjaväge, vaid on kaitsevägi, siis ei saa meil olla ka sõjaväepolitsei. Kapost saab kaitseväepolitseid eristada näiteks lühendi KVP abil.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus