Laupäeval, 24. märtsil toimus Peetri kirikus Torontos Kanada praostkonna sinod, kus osavõtjaid oli 20. Kõige kaugem osaleja oli õp. Walter Johanson Vancouverist.

Õpetajatest olid veel kohal: peapiiskop electus dr. Andres Taul, praost Tiit Tralla, abipraost Hannes Aasa, ja õpetajad Heino Laaneots, Kalle Kadakas, Endel Ulp ning Marek Roots. Sinodi avas praost Tiit Tralla avapalvusega ja abipraost Hannes Aasa ettepanekul tõusti peapiiskop Udo Petersoo mälestuseks leinaseisakuks.

Koosoleku juhatamist jätkas praost Tiit Tralla, abijuhataja oli dr. Maret Truuvert, sekretär Leena Liivet, abi Leida Helde. Lähemat informatsiooni koguduste elu-olu kohta andsid koguduste esindajad: Hamilton — Härnald Toomsalu, London — õp. Hannes Aasa, Montreal ja Ottawa — õp. Heino Laaneots, St. Catharines — Endel Liho, Sault Ste. Marie ja Sudbury — õp. Tiit Tralla, Thunder Bay — õp. Endel Ulp, Toronto Peetri kogudus — dr. Maret Truuvert, Toronto Vana-Andrese kogudus — Heikki Paara ja õp. Kalle Kadakas, Eesti Kodu kuulutuspunkt — Kalju Kaur ja Vancouveri kogudus — õp. Walter Johanson.

Kõikide (eriti väikeste koguduste) esindajate sõnum oli — liikmete vähenev osavõtt koguduste elus. Suurimaks komistuskiviks ei ole mitte majanduslik olukord, vaid kogudustele juhtivate isikute leidmine. Koguduste sissetulekud on loomulikult vähenenud liikmete arvu vähenemise tõttu, kuid seda on korvanud pärandused ja muud. E.E.L.K. Kanada praostkonna piirkonnas oli 31. dets. 2006. a. 6240 isikut, nendest hingekirjas 4049. Osa ei ole oma majanduslikku kohustust täitnud, või on teinud seda osaliselt. Suurem osa kogudusi on viimase aasta tegevuse lõpetanud puudujäägiga. Ülejääk on olnud ainult kolmel kogudusel: Ottawa ja Toronto Vana-Andrese kogudustel ning Eesti Kodu kuulutuspunktil. Kõige suurem puudujääk oli Toronto Peetri kogudusel, mille on tekitanud kiriku suured remondikulud. Kõik koguduste puudujäägid on kaetud tagavarafondidest (pärandused jm). Pankrotis ükski kogudus ei ole.

Koguduste suurim hädaoht varitseb eestlaskonna nooremate (osalt ka vanemate) eemaletõmbumises koguduste tegevusest. Terves piirkonnas oli ristituid 2006. aastal ainult 20, leeritatuid 31 ja laulatati 7 paari; surm on aga ära viinud 141 isikut.

Peapiiskop electus’e sõnavõtt


E.E.L.K. peapiiskop electus dr. Andres Taul ütles oma sõnavõtus, et ta on juhtivas osas olnud liialt vähe aega, et esile tuua oma sihte, kuid toonitas, et töötab E.E.L.K. hea käekäigu nimel ja soovib teha koostööd kodu-Eesti kirikuga, mida talle sealt on ka lubatud. Ta teatas, et tema ametisse pühitsemine toimub 10. juunil Vana-Andrese kirikus ja et sellest võtab osa EELK peapiiskop Andres Põder või piiskop Einar Soone. Peapiiskop tänas kutse eest, öeldes oma kirjas: „Kui mina või piiskop Soone pühitsemisel osaleme, oleks hea koostada ka ühine avaldus kirikute tänase olukorra ja tulevase koostöö ühtse mõistmise kohta.“

Sellele järgnes õp. Marek Rootsi sisukas ja hea ettekanne „Ülevaade Eesti jutluseraamatu ajaloost“, mis vajaks omaette refereerimist.

Seejärel pakkus Peetri kogudus rikkaliku lõunasöögi kõigile sinodist osavõtjatele.

Aruanded ja valimised

Peale lõunasööki esitati kassa- ja revisjoniaruanded ning võeti vastu eelarve ja tegevusaruanne. Praostkonna nõukogusse valiti: Hannes Aasa — praost, Walter Johanson — abipraost, Leena Liivet — sekretär, Inge Aloe —laekur ja Kalle Kadakas — nõunik.

Järgmine sinod otsustati pidada 28. märtsil 2008 Hamiltonis. Elavat arutelu tekitas õp. Walter Johansoni ettepanek korraldada sinod järgmisel aastal Vancouveris. Miks mitte? See võiks mõjuda koguduste tegevusele positiivselt ja meelitada sinodile sõitma ka nooremaid rännuhuvilisi.

Koosolekul algatatud küsimuste all otsustati tähistada Eesti rahvakiriku 90. aastapäeva ja dr. Andres Tauli peapiiskopiks pühitsemist samal päeval. Uue nõukogu hooleks jäi ka Hannes Aasa ettepanek, et praostkond looks stipendiumifondi noorte tööks kogudustes.

Läbirääkimiste all tõstatas H. Paara küsimuse — E.E.L.K. ja EELK. Peapiiskop electus dr. Taul ütles, et need mõlemad on inglise keeles samad: Estonian Evangelical Lutheran Church. Kui ühinemine tuleb, siis sel juhul jääb E.E.L.K. autonoomseks ja põhimäärused ei muutu. Mõlemad on luteriusu kirikud. Olude sunnil on muudetud põhimäärusi nii siin kui seal.

Lõpetuseks

Kristlikku kirikut ootavad ees rasked katsumusajad.

Tartumaa praost Joel Luhamets on öelnud, et nii noored kui vanad tulevad kirikusse, kui neil on vajadus Jumala järele. Kiriku ja tema juhtide kohustuseks on mitte jääda hüüdjaks hääleks kõrbes. Küsimus, kas E.E.L.K. või EELK on kristliku kiriku püsimise seisukohast vähese tähtsusega nii meil kui kogu maailmas.

Koosolek lõppes praost H. Aasa lõpupalvega, millele järgnes sinodi jumalateenistus.

Märkmed: