EAK õilis missioon: aidata ja toetada
Eestlased Kanadas 09 Jun 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
5. juuni õhtul Eesti Maja keskmisesse saali kogunenute ees rullus lahti Eesti Abistamiskomitee Kanadas (EAK) läinudaastane tegevus. Organisatsioon väärib igati oma nime, sest tema abistamistegevus on olnud mitmepalgeline ja muljetavaldav.

Koosolekut juhatas esimees dr. Mart Leesment, kes avasõnas tervitas osalenuid. Kõik aruanded ja eelmine protokoll olid kirjalikus vormis kättesaadavad, mis muutis koosoleku läbiviimise sujuvaks.

Dr. Leesment mainis, et 2005. tegevusaasta oli pingeline; ta tänas juhatust ning väljendas uhkust liikmete üle, kes teevad suurt tööd.

T. Toomes andis ülevaate sellest, keda ja kuidas 2005. a. toetati. Abistav käsi on ulatatud skautidele-gaididele, Jõekäärule uute tarede ehitamiseks, Lakewoodi suurlaagri läbiviimiseks ja Eesti suurperedele, kus kasvab vähemalt 7 last. Selliseid perekondi on Eestis 250 ja paljud neist ühe vanemaga. Võime vaid kujutleda, kui teretulnud on igasugune rahaline toetus. Saabunud tänukirjad tunnistavadki sellest. Tegemist on enamasti tublide, ja positiivse ellusuhtumisega eesti peredega. Eeskirjade kohaselt toimub toetamine mitte otseselt üksikisikutele, vaid vastava organisatsiooni vahendusel ja kaudu.

Hilja Kuutma, kes oli just tagasi saabunud Eestist, jagas muljeid raekojas toimunud Tallinna Lastehaigla tänu-vastuvõtult. Kõneleja mainis, et lastehaigla, mis aastate eest oli armetus seisus, on nüüdseks põhjalikult renoveeeritud. Kanadast saadud toetuste abil on muretsetud hinnaline aju uuringute aparatuur. „Kuldsponsor 2005“ tänukiri, mida H. Kuutma näitas, on seega igati ära teenitud. Esiletõstmist väärib aga ka Lastehaigla oma initsiatiiv: abi ei oodata käed rüpes, vaid püütakse omal algatusel leida sponsoreid ja raha, ütles Hilja Kuutma ja lisas, et ta oli nähtust väga imponeeritud.

Dr. Leesment rääkis veel ühest tänuväärsest projektist, mida on toetatud. Laitsesse rajatud „Lootuse küla” püüab vabanenud vangidel aidata taas ühiskonda lõimuda.

Lea Kõiv esitas majandusaruande, tänades kõiki annetajaid ja kinnitades, et EAK majanduslik seis on hea. Tulusid oli 2005. a. kokku 3,634,276 ja kulusid 3,434,246 dollarit, mis jätab välisrevidendi aruande põhjal ülejäägiks $200,030. Kinnisvara (investeeringud, Ehatare hoone, kinnine kassa, deposiidid jm) moodustab kokku $6,956,223; kohustuste summa pikaajalise hüpoteeklaenu näol 2,649,656 dollarit.

Vastuseks hr. Lompi küsimusele selgitasid pr. Kõiv ja dr. Leesment, et EAK jälgib hoolega rahade sihtotstarbelist kasutamist ja toetuste eraldamisel toimitakse Kanada seadustega kooskõlas. Kui EAK peaks kunagi oma tegevuse lõpetama, lähevad järelejäänud raha ja vahendid mõnele teisele heategevuslikule organisatsioonile või valitsusele.

Pärast rahalise aruande kinnitamist andis Ehatare administraator Ruth McFarlane Ehatare olukorrast väga põhjaliku ülevaate. Ehatare on meie ühiskonnale jätkuvalt vajalik, nii on puhkekodusse praegu järjekorras 416 ja põetuskodusse 48 inimest. Elanikkond uueneb ja muutub. Hoolitsus peab Ehatares tõesti hea olema, sest puhkekodu elanike keskmine vanus on 90 aastat ja põetuskodus 91 aastat, Ehatares elab ka kuus abielupaari. Elanikke võetakse vastu vastavalt sooviavalduste esitamise järjekorrale. Nüüdseks on saavutatud ka tänuväärne kokkulepe, et eestlased pääsevad põetuskodusse eelisjärjekorras. Nii puhke-kui põetuskodus on 24-tunnine meditsiiniline abi kättesaadav. Korraldatatske erinevaid meelelahutuslikke ja kiriklikke üritusi, peetakse tähtpäevi jne.

Ehatares tehti mullu remonditöid 264.000 dollari ulatuses. Septembrikuus saabusid ootamatult Ehatarre inspektorid, kes ütlesid sealse hoolduse kohta vaid kiidusõnu, ja seda juba kuuendat aastat järjest. Jaanuaris 2007 pühitseb Ehatare oma 25. juubelit. Pr. McFarlane’i sõnul on eesmärk jäänud samaks — pakkuda vanuritele turvalist ja mugavat keskkonda, kus abi on alati käepärast.

Estorada olukorrast kõneles Ivar Nippak. Kunagine suurte lootustega eestlaste poolt käivitatuid projekt, millega taheti pakkuda soodsamaid elamistingimusi majanduslikult vähemkindlustatud isikutele, on nüüdseks lõppenud ja Galloway tänaval asuv korterimaja linnale üle antud. Siiski pole selle üleminekuga midagi materiaalselt kaotatud ja tagasiulatuvaid kohustusi selles osas pole. Hinnakem vabatahtlike suurt panust selles projektis, nad väärivad meie tänu, kõneles hr. Nippak.

2006. a. tegevuskava esitades märkis Tarvo Toomes, et otsitakse võimalusi EAK tegevuse tõhustamiseks ja profiili tõstmiseks.

Rahalist eelarvet tutvustas taas Lea Kõiv. Eelarve kinnitati häälteenamusega. EAK liikmemaks otsustati jätta endiseks — 10 dollarile.

Valimiste osa viis läbi Marju Säägi. Aklamatsiooni korras valiti tagasi neli juhatuse liiget, kes olid nõustunud kandideerima ja kelle 2-aastane tähtaeg juhatuse liikmena lõppes: Hilja Kuutma, Vaige Niitenberg, Lea Kõiv ja Peter Einola. Välisrevidendiks valiti tagasi Brodeur Dennis.

Kohalalgatatud küsimuste all juhtis hr. Lomp tähelepanu vajadusele kanda tahvlile suuremate annetajate nimed, jäädvustada Ehatare rajajate hr. Sepa ja õp. Ederma mälestust ning tegi ettepaneku tähistada EAK 50. juubelit. Kõik ettepanekud võeti kaalumisele.

Helju Salumets tänas lõpuks EAK-d nende tänuväärse töö eest, millega koosolek lõppes. Omavaheline vestlus jätkus aga veel kohvi ja kringli juures.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus