E V Valitsus toetas kaitseväe välismissioonide pikendamist
Eestlased Eestis 24 Oct 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/10/40548_001_t.jpg

Pasi soomukitega osalevad Eesti kaitseväelased rahvusvahelistel missioonidel.
Foto: Raigo Pajula/Postimees

Valitsus otsustas tänasel istungil toetada Eesti kaitseväelaste rahvusvaheliste rahutagamismissioonide pikendamist Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Süürias, Afganistanis ja Kosovos.

Samuti otsustas valitsus toetada osalemist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis, NATO reageerimisjõudude koosseisus ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

Vastava otsuse eelnõu saadetakse riigikogule arutamiseks, valitsust esindab eelnõu menetlemisel riigikogus kaitseminister.

Otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2014 Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel missioonidel osalemist kuni 31. detsembrini 2014.

Valitsus toetas kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaja pikendamist ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Tegemist on ÜRO sõjalise vaatlusmissiooniga, kus missioonil osalevad vaatlejad on relvastamata. Vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja vältida konfliktide eskaleerumist, samuti toetada teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.

Eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus. 2013. aasta juunis andis ISAFi väekontingent julgeolekuvastutuse üle kohalikele ametivõimudele. Eesti kaitseväelased lahkuvad Afganistanist 2014. a sügiseks. 2014. aasta mais ja juunis tuuakse ära Eesti põhiüksus ehk jalaväekompanii, misjärel algab varustuse siirmine, mis peaks jõudma lõpule sügiseks.

Samuti pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus. KFOR on NATO juhitud rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luua turvaline elukeskkond ning toetada Kosovo riiklikke struktuure ja Kosovos tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone. 2013. aasta juuli seisuga panustab KFORi operatsiooni 31 riiki kokku ligikaudu 5000 rahutagajaga, et aidata kaasa turvalise keskkonna loomisele ja tagada liikumisvabadus kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust.

Valitus toetas ka kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtahja pikendamist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ning kuni kahe kaitseväelase kasutamise tähtaja pikendamist Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. EUTM Mali eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võimekus, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone eesmärgiga taastada ja tagada Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendama terrorirühmitustest tulenevat ohtu. Missioonil EUTM Mali osaleb ligikaudu 550 sõjaväelast, kes ei võta osa sõjalisest tegevusest. Võrreldes 2013. aastaga suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kaheksalt kümnele. MINUSMA on suuremas osas traditsiooniline rahuvalveoperatsioon ja Eesti kaitseväelased osalevad missioonil peakorteri koosseisus, mis asub Mali pealinnas Bamakos.

Eelnõu kohaselt lubatakse vajaduse korral kasutada kuni 40 kaitseväelast Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF ei ole mõeldud pikaajalisteks operatsioonideks, vaid NATO kiirreageerimisvõime tagamiseks. NRFil on vajaduse tekkimisel võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides.

Lisaks otsustas valitsus toetada kuni viie kaitseväelase kasutamist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Vahejuhtumite ja konfliktide eskaleerumine mistahes regioonis või maailma paigas võib tekitada vajaduse sekkumiseks vastavalt ÜRO põhikirjale või rahvusvahelises õiguses sätestatud alustele eesmärgiga tagada rahvusvaheline stabiilsus ja julgeolek. Sellistes olukordades ja üldise rahu kontekstis võib NATO või EL alustada uut sõjalist operatsiooni, mille tarbeks tuleks moodustada kriisipiirkonnas sõjalist operatsiooni toetav peakorter.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus