E V Riigikogu ratifitseeris ESM-i asutamislepingu
Eestlased Eestis 30 Aug 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Riigikogu ratifitseeris tänasel erakorralisel istungjärgul Euroopa stabiilsusmehhanismi häältega 59 poolt, 34 vastu, erapooletuks jäi üks.
Lõpphääletus algas väikse viperusega, kui riigikogu esimees unustas kohalolekukontrolli ja pidi hääletuse katkestama.

Kohal oli 95 riigikogulast, puudus kuus.

Jüri Ratas jättis hääletamata

Eelnõu vastu hääletasid: Juku-Kalle Raid (IRL-i fraktsioon), Igor Gräzin (REF), Keskerakonna fraktsioon, välja arvatud Jüri Ratas, kes jättis üldse hääletamata ning Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo ja Peeter Võsa, kes ei viibinud kohal; SDE-st hääletasid vastu Kajar Lember, Karel Rüütli, Helmen Kütt, Urve Palo, Jaan Õunapuu ja Kalvi Kõva; vastu hääletasid ka endised keskerakondlased ehk praegused demokraadid (Deniss Boroditš, Rainer Vakra, Olga Sõtnik, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas, Kalle Laanet).

Erapooletuks jäi Tõnis Lukas (IRL).

Istungilt puudusid lisaks nimetatud keskerakondlastele veel haiguslehel viibiv Mart Laar (IRL), Marianne Mikko (SDE) ja Tarmo Leinatamm (REF).

Kõik ülejäänud hääletasid poolt.

Täpsemalt saab vaadata hääletust siit!

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu kolmanda lugemise eel kutsus IRL-i fraktsiooni juht Kaia Iva ESM-i ratifitseerimise poolt hääletama.

Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson teatas, et nende fraktsioon ei saa ESM-i ratifitseerimist toetada.

Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsioonist teatas, et tema erakond on jõudnud seisukohale, et kasutatakse rohelist nuppu. Ta lisas, et teema ei ole neile meeldiv ega mugav.

"Loodame parimat, oleme positiivsed, langetame tänases olukorras parima otsuse," lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev sõnas kõnepuldis, et erakonna liikmed hääletavad kõik oma otsuse kohaselt. Ta lisas, et kuigi toetatakse ESM-iga liitumist, tuleks lisaks Euroopale olla solidaarne ka oma rahvaga.

Riigikogulaste küsimusi jagus kolmeks tunniks

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) vastas kell 10 alanud eelnõu teisel lugemisel riigikogulaste küsimustele eelnõu ja ESM-i kohta ligi kolm tundi.

Riigikogulaste küsimused olid peamiselt kriitilised ning kõikidele küsimustele komisjoni esimees lõpuni vastata ei osanud, kuid lubas puudu jäänud detailid teise ja kolmanda lugemise vahe peale jääval pausil selgeks teha ja välja selgitada.

Riigikogulaste küsimused puudutasid näiteks ESM-ile võimaliku panganduslitsentsi omistamist, ESM-i mahu suurendamist, Eesti võimalikku keeldumist, tagatiste täismahus Eestilt nõudmist, kuid esitati ka kujundlikke küsimusi ebastabiilses olukorras naabrile laenu andmise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Palo, Rainer Vakra, Eiki Nestor, Jüri Ratas, Andres Herkel, Aivar Sõerd, Marika Tuus-Laul, Juku-Kalle Raid, Igor Gräzin ja Tõnis Lukas.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatusi

Riigikogu lõpetas kella 14 ajal lõppenud istungul eelnõu teise lugemise ja saatis kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjon vaatas läbi laekunud 12 muudatusettepanekut, millest mitmeid arvestati sisuliselt.

Komisjoni enda ettepanekul tehti eelnõus samuti mitmed muudatused, mille kohaselt muudetakse seoses osalemisega ESM-is riigieelarveseadust ning riigikogu kodu- ja töökorraseadust.

Muudatuste kohaselt näeb eelnõu ette oluliselt suurendada riigikogu pädevust tuues ka kiiret otsustamist vajavad vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise täiskogusse.

Seoses vajadusega langetada kiireloomulisi otsuseid muudetakse riigikogu kodukorda, mis võimaldaks neid otsuseid menetleda ühel lugemisel. Eelnõu näeb ette valitsusele kohustuse anda kord aastas täiskogu istungil ESM-iga seoses suuline ülevaade. Komisjoni esitatud muudatusega kitsendatakse memorandumitega seotud konfidentsiaalsust vajavate otsustuste ringi, mille puhul valitsus võib pöörduda seisukoha saamiseks ELAKi poole.

Eelnõu näeb ette, et kõik riigile rahaliste kohustuste võtmise otsused teeb täiskogu.

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti osalusega Euroopa stabiilsusmehhanismis 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1, 1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.

Seadus näeb ette, et kui maksimaalse laenumahu või finantsabi andmise vahendite muutmise otsustest tulenevad lepingu muudatused või suurendatakse ESM-i lubatud aktsiakapitali, esitab valitsus lepingu muudatused riigikogule ratifitseerimiseks.

Eesti oli tänasega viimane ESM-is osalev riik, kelle parlament ei olnud veel aluslepingut ratifitseerinud.

Kadri Masing
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus