Riigikogu võttis vastu 46 saadiku algatatud avalduse, millega mälestatakse 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid.
Avaldusega mälestab riigikogu kõiki, kes surid küüditamise tõttu või kes seoses kodu kaotamise jäid sündimata.
Parlament avaldab sügavat austust ka neile küüditamise ohvreile, kes praegu on meie seas. Avalduse järgi on küüditamine rahvusvaheline inimsuse vastane kuritegu, mille süüdlaste vastutus on aegumatu. Riigikogu avaldab toetust ka Euroopa Parlamendi ettepanekule kuulutada MRP sõlmise päev üle-euroopaliseks mälestuspäevaks ning kutsub Eesti valitsust kuulutama see päev lipupäevaks.
Samuti toetatakse Euroopa Liidu algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks maailmas.
Avalduse tekst muutmata kujul: Riigikogu mälestab 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid Eestis, Lätis ja Leedus.
Me mälestame mehi, naisi ja lapsi, kes kaotasid elu küüditamise ajal või surid sundasumisel ja ka neid, kes kodu kaotamise tõttu jäid sündimata. Mälestame ka neid, kes sundasumiselt tagasi pääsenutena kõike otsast pidid alustama, alamate inimestena isegi Nõukogude niigi inimõigusetus süsteemis ja kes on tänaseks meie hulgast lahkunud.
Riigikogu avaldab sügavat austust nendele küüditamise ohvritele, kes täna meie seas on. Teie sundasumisel alal hoitud ja kodumaale tagasi toodud Eesti eneseväärikus on osa sellest järjepidevusest, millele tuginedes me taastasime Eesti iseseisvuse.
Küüditamine oli rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu. Küüditamise ohvritel on õigus mäletamisele. Küüditamise süüdlaste vastutus on aegumatu.
Riigikogu toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks ja kutsub Vabariigi Valitsust üles kuulutama 23. augustit 2009 lipupäevaks. Riigikogu toetab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu institutsioonide ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks Euroopas ja maailmas.
Priit Luts
