Helen Tobias-Duesbergi „Reekviemi“ esmaettekanne Kanadas

Eeloleval sügisel alustab Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 60. õppeaastat. Seoses Eesti Vabariigi 90. ja kooli 60. juubeliga toimub kooli korraldusel Seedriorul „Suvihari“ pidustuste haripunktina juubelilaulupidu ja eelnevalt samal nädalal E STuudio Kammerkoori kontsertide sari Torontos ja Ottawas.

E STuudio Kammerkoor jõuab Torontosse 24. juunil. Juba järgmisel õhtul toimub koori esimene kontsert Toronto soome Saalemi kirikus, kus kantakse ette esimest korda Kanadas Helen Tobias-Duesbergi „Reekviem“.

Helen Tobias-Duesberg sündis 11. juunil 1919 New Yorgis helilooja Rudolf Tobiase viienda lapsena. Pärast isa ootamatut haigestumist ja surma naasis ema 1926. a koos lastega Eestisse. Helen lõpetas 1943. a Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni ja oreli erialal ning täiendas end hiljem Berliini muusikaülikoolis. Okupeeritud Eestisse ta tagasi ei läinud; töötas organistina Potsdamis ja Berliinis. Pärast abikaasa surma asus ta tütre Maajaga 1951. a elama New Yorki, kus lõpetas Guilmant’i orelikooli meistriklassi ja Manhattani muusikakoolis kompositsiooni eriala. Töötas samas koolis organisti ja pedagoogina.

Helen Tobias-Duesberg on loonud muusikat sümfooniaorkestrile, klaverile, keel- ja puhkpillidele, laule ja lavamuusikat. Ta koorimuusika on peamiselt vaimulik.

„Reekviemi“ kirjutas helilooja 1976. a sopranile, segakoorile ja orelile ning see kanti esmakordselt ette Washingtoni muusikaraamatukogus tütre Maaja Roosi juhatusel. Esiettekanne Eestis toimus Eduard Tubina muusikapäevadel Tallinnas 1995.

Läti/USA dirigendi Andreijs Jansonsi redigeeritud versioon kanti ette 2003. a oktoobris Riias helilooja autorikontserdil ja plaadistati. Sellisena kuuleme „Reekviemi“ ka E STuudio Kammerkoori esituses. Helen Tobias-Duesbergi võib paigutada samasse ritta tuntud eesti naisheliloojate Miina Härma, Ester Mägi ja Liidia Austeriga.

Oleme palunud heliloojat 25. juunil toimuva kontserdi aupatrooniks, kuhu ta tuleb koos tütre Maaja ja tütretütre Leilaga.

„Reekviem“ on 47 minuti pikkune, jaotatuna 18 psalmi. Selle kohta ütleb helilooja ise: „Kui oratooriumi võiks vaadelda vaimuliku ooperina – kui draamat üksikisiku kohtumisel Jumala tahtega ja sellest johtuvate konfliktidega, siis reekviem on oma ainestiku poolest sellest täielikult erinev. Siin ei ole kangelasi, vaid on jutt terve inimsoo ja materiaalse maailma (nii nagu meie seda tunnetame) kaduvusest. See on teos lõppude lõpust. Ühele heliloojale pakub reekviemi müsteerium piiramatuid kujundamise võimalusi. Kuna reekviemi tekstis on tegemist sümboolsete kujunditega, siis kaasaegse inimesena viimaseid teaduslikke avastusi arvestades on võimalus neid käsitleda „lõppude lõpu“ filosoofilisest seisukohast või individuaalsete elamuste taustal, või stiliseerida see tänapäevases rüüs kaasaegsest muusikast inspireerituna selleaegsetes freskodes ja mosaiikides ilmnevas vaimus.
Otsustasin kõrvale jätta kõik need probleemid ja püüdsin kirjutada lihtsameelse ja lapseliku ettekujutusega seda „lõppude lõppu“, mille tegelikku olemust ei saa teadma ükski surelik.“
E STuudio Kammerkooril on seljataga vilgas 2008. a I poolaasta. Koos Vanemuise teatri sümfooniaorkestriga esitati Helen Tobias-Duesbergi „Reekviemi“ 8. aprillil Pärnu Kontserdimajas ja 10. aprillil Tartu Ülikooli aulas. Küüditamise aastapäeval, 14. juunil, esinetakse Räpina kirikus ja Võru Katariina kirikus.

Ajalehele Vaba Eesti Sõna saadetud kirjas kirjeldab koori peadirigent Külli Lokko koori saamislugu ja tegevust. 20 aastat tagasi alustatud tütarlastekoorist kasvas välja praegune 32-liikmeline kammerkoor, peamiselt üliõpilased. Koori tegevus on olnud intensiivne ja kontsertiderohke. 2005. a viibisid nad esimest korda ka Kanadas, esinedes Lääneranniku Eestlaste Päevadel.

Koos Vanemuise orkestriga esineti esmakordselt 2007. a kevadel kontserdil „Noored ja klassika“, kus juba esitati H. Tobias-Duesbergi „Reekviemi“ 4 osa, millega nii orkester kui dirigent rahule jäid. Koorile tehti ettepanek kogu muusikateos ära õppida, mida ka tehti ja mis 8. aprillil ette kanti.
E STuudio Kammerkoori peadirigent Külli Lokko alustas tööd tütarlastekooriga Põlvas 1989. Aastate jooksul anti palju kontserte kogu Eestis, Rootsis, Norras, Saksamaal jm.

Külli Lokko lõpetas Tallinna Pedagoogika ülikooli 1983, lisaerialaks koorijuhtimine. Aastate jooksul on ta end täiendanud ning juhatanud koore maakondlikel ja piirkondlikel laulupidudel. Ta on ka korraldanud kontsertprojekte koostöös Eesti Kontserdiga ja eesti kontsertasutustega.
Dirigent Mariell Piispea on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal, misjärel töötas Heino Elleri nimelises Muusikakoolis. Praegu on ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonna muusikateoreetliste ainete lektor.

Harva saabub Torontosse kõrgetasemelisi eesti koore. Seekordne suvi tuleb lauluküllane ja muusikarohke, kus kõlab eesti koorilaulude paremik. Tere tulemast kõigile muusikahuvilistele!
Kohtume E STuudio kooriga soome Saalemi kirikus 25. juunil ja Eesti Majas 26. juunil kell 7.00 . Kassa avatud tund enne algust. Mõlemal kontserdil esitatakse erinev kava.

Märkmed: