See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/e-nagu-eesti/article18742
E nagu Eesti
16 Jan 2008 EWR Online
Vastuvõtt Stuttgardis - 2008. a. välismaal toimuvate juubeliürituste avaakord
 - pics/2008/01/18742_1_t.jpg
dr. Clyde Kull ja aukonsul h.c. Helmut Aurenz.<br>   - pics/2008/01/18742_2_t.jpg
dr. Clyde Kull ja aukonsul h.c. Helmut Aurenz.
















Käesolev aasta on kõigi kolme Balti riigi jaoks suure tähtsusega. Möödub ju 90 aastat omariikluse väljakuulutamisest. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu tähistavad seda suursündmust kodus ja ka terves maailmas. Muu maailma jaoks on Baltimaad üksikuna võetuna väga väikesed, see on ka üks põhjusi miks Saksamaa Baden-Württembergi Liidumaal on otsustatud seda ajaloolist pidupäeva tähistada ühiselt kõigi kolme riigiga koos. Sellele sündmusele pühendatult organiseerib Baden-Württembergi Liidumaa valitsus koos kolme riigi Saksamaa saatkondadega 14. jaanuarist kuni 21. juunini festivali „Essentia Baltica 2008“, milles Eestiga seonduv kannab nimetust „E nagu Eesti“.

Festivali avataktiks oli 14. jaanuaril korraldatud vastuvõtt ja kontsert Stuttgardi Neuen Schloss`i Valges saalis. Võõrustajateks olid Baden-Württembergi Liidumaa peaminister hr. Günther Oettinger ja Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniminister hr. Juhan Parts.
Esmalt tervitas kokkutulnuid hr. Oettinger, eriti aga eesti ärimeeste delegatsiooni ja hr. Partsi, Eesti Vabariigi suursaadikut Saksamaal hr. dr. Clyde Kulli ning teisi diplomaatiliste korpuste esindajaid, Baden-Württembergi aukonsuli hr. senaator h.c. Aurenzit, hr. von Stettenit.

Oma kõnes märkis ta muuhulgas, et vastuvõtmisega Euroopa Ühendusse on Balti riigid tagasi oma ajaloolises ümbruses, Euroopas - kuhu nad tegelikult alati kuulunud on. Kuna vastuvõtt oli pühendatud eelkõige Eesti Vabariigile („E nagu Eesti“) leidsid positiivset äramärkimist Eesti majanduselu edusammud taasiseseisvumise aastatel. Rõhuasetus E nagu Eesti kannab sõnumit, et Eestimaad Lõuna-Sakamaal veelgi paremini tundma õpitakse. Sellele aitab kindlasti kaasa 12.–20. jaanuarini Stuttgardis toimuv rahvusvaheline turismimess, kus Baltimaade ühisel infostandil tutvustab Eestimaa üht oma eksootilist nurka, nimelt Setomaad.

Seejärel sai sõnajärje hr. Juhan Parts, kes tänas saksapoolseid võõrustajaid väga sooja vastuvõtu eest. Ta märkis, et Eesti jaoks on head suhted Saksamaaga alati väga tähtsad olnud. Liitudes EUga on need suhted veelgi süvenenud ja laienenud, pearõhk on nüüd kandunud regionaalsele koostööle. Läbi on viidud mitmeid koostööprojekte hariduse, kultuuri ja majanduse vallas mitmete erinevate Saksamaa liidumaadega.

Juhan Parts ütles: „ … tänase kontserdiga avame me Eesti sünnipäeva ürituste sarja välismaal. Me tahame pidutsega koos oma naabrite lätlaste ja leedukatega. Poole aasta jooksul toimuvatel üritustel on võimalik tutvuda eesti animafilmidega, klaasikunstiga, jazzmuusikaga, teaduse edusammudega, tahame süvendada majanduskontake Eesti ja Baden-Württembergi vahel ning palju muud“. Järgnevalt andis hr. Parts lühiülevaate Eesti edelaosas asuva Setomaa ajaloost. Kuigi seto keel kuulub soome-ugri keelkonda, siis teised eestlased ca. 50 000 seto murrakut kõnelevat inimest ei mõista. Tähelepanu vääriv on ka see, et vanad traditsioonid elavad setode juures ka veel tänases igapäevaelus.

Setode folklooriga said kokkutulnud järgneva kontserdi käigus aga isiklikult tutvuda. Setode 11-liikmeline ansambel „Siidisõsarõ“ andis meeleoluka kontserdi arhailiste laulude ja tantsudega, loomulikult riietatuna väga ilusatesse ja omapärastesse seto rahvarõivastesse. Lugude vahepeal said kuulajad põhjaliku saksakeelse moderatsiooni kaudu teada setode tähtsamatest elusündmustest nagu näiteks kosjad, pulmad, lapse sündimine kui ka külapeod, matused ja lein, sündmustest, mida esinejad oma laulude ja tantsude kaudu edasi andsid.

Kontserdile järgnes lossi teises tiivas asuvas Marmorsaalis vastuvõtt jookide ning suupistetega.

Meeli Bagger Karlsruhest
 - pics/2008/01/18742_1_t.jpg
dr. Clyde Kull ja aukonsul h.c. Helmut Aurenz.<br>   - pics/2008/01/18742_2_t.jpg
dr. Clyde Kull ja aukonsul h.c. Helmut Aurenz.
Märkmed: