See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/d-sc-jaak-uibu-lt-teemal-eesti-rahvastik-ja-pohiseaduse-taitmine/article45531
D.Sc. Jaak Uibu'lt teemal Eesti rahvastik ja pôhiseaduse täitmine.
16 Aug 2015 EWR Online
Kiri ôiguskantslerile 12.augustil 2015



Lugupeetud Õiguskantsler Ülle Madise

Teemal – kas Lennart Meri eksis, kui kasutas Riigikogu ees mõistet „põhiseaduslik vastutus“ või eksivad sajad riigiametnikud, kes seda mõistet ei kasuta.

Suur tänu Teile 7.augusti k.a. vastuskirja eest, kus meile antakse küllaldaselt õigust.
Üllatav oli ametisaladuse impressum 2090. aastani, mida kirjavahetuses Toompea Haridusseminariga palume edaspidi vältida – meil ei ole saladusi. Või tekivad need meile vastamisel?

Te kirjutate: Lennart Meri kindlasti ei eksinud, kui kasutas väljendit „põhiseaduslik vastutus“. Sellele väljendile saab anda õigusteadusliku sisu, ehkki on tõsi, et laiemalt seda ei tarvitata. „Põhiseaduslikuks“ võib nimetada niisuguseid õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud Põhiseaduses.
Väga hea.
Loen välja Teiepoolse nõusoleku meiega, et riigijuhid ja riigiametnikud peaksid tunnetama põhiseaduslikku vastutust, mida näiteks Riigikogu liikmed on kinnitanud ametivandega - "...annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." Ametisse asudes koos paljude õigustega/hüvedega võtavad nad vastu põhiseadusest tulenevad kohustused. Sealhulgas preambulist tulenevad kohustused (eeldades, et preambulil on õigusjõud, ent Riigikohus ju tunnustas preambuli regulatiivset iseloomu)), mida täpsustatakse Põhiseadusest alamalseisvate seaduste ja muude õigusaktidega.

Põhiseaduse preambul kohustab: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ... mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ... Nimetatud kohustuste puhul palume vastust kolmes küsimuses:
1. Kas preambuli kestlikkuse lõigust tuleneb mitte üksnes riigi, vaid iga riigimehe ja riigiametniku vastutus? Kui ja, siis kuidas seda üldjoontes kirjeldada?
2. Kas preambuli kestlikkuse lõigust tuleneb ka riigi kodaniku ja kodanikkonna vastutus? Milles see võiks avalduda? Oleme noorteorganisatsioonidelt saanud vastuseid, et rahva püsimajäämine polegi nende asi.
3. Oleme kogenud, et avalik-õiguslike ülikoolide rektorid ja Teaduste Akadeemia president ei vasta rahvastikukriisist väljapääsu otsimise ettepanekutele, mida oleme teinud Toompea Haridusseminari nimel (THS kiri 4. veebruarist 2015, meeldetuletus 17. märts 2015).
Ka Riigikogu kultuurikomisjoni asi nähtavasti ei huvita, sealtki pole reaktsiooni. Kas oskate nõu anda, kuidas olukorda tsiviliseeritud kombel lahendada? Või tulete ise meile appi?
Me ei tülitaks Teid, kui Eesti poleks sattunud rahvastikukriisi. Õigusi nautivaid riigimehi see nähtavasti ei huvita, sellest võib enam teada saada minu käesoleval aastal publitseeritud võrguväljaandest - „Rahvastikukriisi kogumikust“. Oleme selle Teile varemalt edastanud.
Kui palju eestlasi peaks Eesti Vabariiki alles jääma, et rahvusriigi nimetust Eesti siiski veel vääriks, küsib vabadusvõitleja.
Iibe küsimus on kõigi heaolu riikide küsimus ja sellele lahenduse mitte leidmine tähendab õhtumaise tsivilisatsiooni lõppu. Õnneks meie seda ei näe, aga meie lapselastel saavad probleemid olema, kirjutab elunäinud arst. Põhiseaduslikku vastutust võimendab vastutus tulevaste põlvede ees.

Jaak Uibu, D.Sc. Toompea Haridusseminar

Lisa: Kiri Rektorite Nõukogule, 1 lk




Ôiguskantsleri vastus:


Tänan Teid kirja eest. Rahvastikuprobleemile lahenduse leidmine on rahva mandaadiga Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse ülesanne. Õiguskantsleril ei ole põhiseaduslikku õigust ega volitust kohustada Riigikogu liikmeid, ministreid või kedagi teist valima mingit liiki lahendusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras on võimalik vaidlustada mõne normi põhiseadusele vastavus. Teie viidatud mure ei ole lahendatav normikontrolli käigus.

Juurdepääsupiirang õiguskantsleri vastusele on kehtestatud avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 ning õiguskantsleri seaduse § 23 lg 8 kohaselt. Õiguskantsleri kirjavahetust inimestega üldjuhul ei avalikustata, et kaitsta isikute huve. Inimesed peavad saama eeldada, et nende tahte vastaselt nende pöördumise fakti, probleemide kirjeldust jm ei avaldata.

Kirja saajale märge „asutusesiseseks kasutamiseks“ antud juhul piiranguid ei sea.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise
Märkmed: