Digitaalmaailm - võimalused ja kitsaskohad....
Eestlased Rootsis 16 Mar 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Digitaliseering on fenomen mis kiiresti ja põhjalikult muudab ühiskonda meie ümber, meie elu. Kas me aga suudame selle kõigega sammu pidada mida internet pakub?

Lundi ülikooli juures töötab rahvusvaheline interdistsiplinaarne teadlaste grupp. Grupi eesmärk on uurida üha enam ja enam digitaliseerunud ühiskonda. Gruppi kuuluvad erinevate teadusharude teadlased, esindatud on muu hulgas juriidika, informatsioonitehnika, arvutiteadus, õigussotsioloogia. Grupp uurib ühiskonnaelu erinevaid aspekte mida digitaliseerumine mõjutab.

Informatsioon on üha enam kaup, mida me oma argielus iseenesele teadvustamata pidevalt tarbime. Me teeme seda mobiiltelefoni, iPadi, Laptopi abil, arvuti abil. Pangaülekanded, omavahelised kirjad, intiimteated või teadusinfo vahetus, kõik on väga lühikese aja jooksul üle kolinud internetti. Kas ja kuidas aga me ise ja ka ühiskond oma normide ja seadustega on jõudnud sellega kohaneda?

Professor Thore Husfeldt kes jälgib grupis digitaliseerimise demokraatlikke aspekte ütleb, et internet ja digitaalmaailm on suurepärane võimalus näiteks pangaülekannete tegemiseks, kus mõlemad osapooled saavad kviitungi toimunud tehingu kohta, mis sisaldab detailset, kontrollitavat informatsiooni nii saatja kui ka vastuvõtja kohta, aga ka kõne all oleva summa kohta. Kõik on kontrollitav. Näiteks tõsistel poliitilistel valimistel pole sellise kontrollkviitungi/kinnituse saamine/andmine võimalik, kuna tegemist on salajase hääletusega. Selle tõttu ei ole sedalaadi hääletamine demokraatlikult võimalik. Saatja ei saa kunagi kontrollida, kas ja millisel kujul tema hääl kohale jõudis. Vastuvõtjal pole võimalik sellist informatsiooni väljastada, siis poleks enam tegemist salajase hääletusega. Nii on valimised unikaalselt sobimatud digitaliseeritud hääletamiseks.

Professor Per Runeson toob välja probleeme isiku tasandil. Kõik, mis internetti satub, jääb sinna alles ja pole teada, kuidas ja millist mõju see inimese integriteedile ajalises perspektiivis avaldab. Facebook ja Google pole kunagi lubanud hoida kasutajainformatsiooni endale. Lihtsalt on võimalik saada ülevaatlikku informatsiooni isikute kohta. Informatsiooni koguvad nii riiklikud asutused kui ka eraettevõtjad ja seda on ettekujutamatustes kogustes säilitatud juba praegu. Kellelgi pole aimu, kuidas ja millistel eesmärkidel seda 10-15-20 aasta pärast kasutatakse.

Mis on hea digitaliseerimise ja avatud juurdepääsuga internetis? Stefan Larsson, õigussotsioloog arvab, et ajaloos pole kogemust nii suure kollektiivsuse osas, kui seda võimaldab internet. See on ka väljakutse vanadele välja kujunenud struktuuridele. Kommunikatsioon on võimalik üle kogu maailma ja see ei sõltu enam meediast, propagandast või postiteenustest. See on võimalus, põnevale kollektiivsele loomingule.

Uurimus on taotluslikult laiapõhjaline kaasates erinevaid ühiskonnaelu valdkondi.

Lee Perner


 - pics/2013/03/38940_001_t.jpg


 - pics/2013/03/38940_001_t.gif
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus