Delfi: Vene raskepommitajad harjutasid rünnakut Rootsi vastu
Eestlased Rootsis 22 Apr 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
toimetas: Lauri Laugen

 - pics/2013/04/39218_001_t.jpg
Vene õhujõud harjutasid lihavõttenädalavahetusel raskepommitajatega sihtmärkide ründamist Rootsis. Venelased tulid üllatuslikult keset ööd, kui Rootsi selleks valmis ei olnud. NATO siiski reageeris ja saatis välja oma hävituslennukid, kirjutab Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet.
Erakordset sündmust on Svenska Dagbladeti teatel seni saladuses hoitud. Oli öö vastu suurt reedet, 29. märtsi, kui leidis aset Vene õhujõudude õppus Rootsi sihtmärgi vastu. Kaks kuud varem, 15. jaanuril ütles Rootsi kaitseminister Karin Enström Säleni riigikaitsekonverentsil oma kõnes järgmist: „Julgeoleku-, kriisivalmiduse ja kaitsepoliitika eesmärk on olla kogu aeg, ööpäevaringselt ette valmistatud ette ennustamatu juhtumiseks.“

Rootsi parlamendi Riksdagi otsusega peavad ka kaitsejõud olema intsidentideks viivitamatult valmis. Kuid suurel reedel oli tegelikkus midagi muud.

Pärast keskööd märkas Rootsi õhuruumi kontrollteenistuse personal oma arvutiekraanidel kuut kiiresti lendavat lennukit, mis ilmusid idast. Nad tulid baasidest Leningradi oblastist, lendasid üle Soome lahe ja Stockholmi saarestikust ida poolt mööda. Tavaliselt lendavad Vene lennukid seejärel üle Läänemere lõunasse, et maanduda Kaliningradis. Aga nüüd pöörasid lennukid Rootsi suunas.

Lennukite grupi tuumikuks olid kaks raskepommitajat Tu-22M3, mida NATO nimetab koodnimega Backfire. Neil on neljaliikmeline meeskond ning need võivad kanda tiibrakette ja tuumarelvi. Pommitajaid saatsid neli Vene hävitajat Su-27 NATO koodnimega Flanker. Kella 2-ks olid Vene lennukid Gotska Sandöni saare juures 30-40 kilomeetri kaugusel Rootsi territoriaalvete piirist.

„Ma võin kinnitada, et jutt käib kahest pommituslennukist Tu-22 koos saatehävitajatega Su-27. Nad jäid rahvusvahelisse õhuruumi Gotska Sandöni juures ja viisid läbi mingisugused õppused. Seejärel pöörasid nad ümber ja lendasid sama teed tagasi,“ ütles Rootsi kaitsejõudude esindaja kindralleitnant Anders Silwer.

Silwer ei taha öelda, mida venelased harjutasid. Svenska Dagbladeti allikad relvajõududes kirjeldavad aga, kuidas Vene lennukid jagunesid Rootsi suunas lennates kaheks grupiks. Pommitajad korraldasid õpperünnaku kahe erineva sihtmärgi vastu Stockholmi piirkonnas ja Lõuna-Rootsis. Sihtmärgid olid Rootsi kaks kõige tähtsamat sõjalist objekti.

Intsident meenutab Nõukogude Liidu tegevust külma sõja ajal. Siis võis ründav lennuk lennata otse Rootsi radarijaamade või lennuväebaaside suunas ja siis äkki enne Rootsi piiri tagasi pöörata. 1990. aastatel katkestasid Vene strateegilised pommitajad üle Läänemere lendamise, kuid ilmusid 2011. aastal tagasi. 2012. aasta juulis nähti Tu-22M3 koos hävitajaga taas Läänemere kohal. Aga see toimus päeval, mitte ööpimeduses, mis on midagi uut.

Rootsis töötab õhuruumi kontrolli radarisüsteem ööpäevaringselt. Lisaks sellele peab kaks hävituslennukit JAS-39 Gripen pidevalt stardivalmis olema. Gripenid peavad võõra lennuki identifitseerima ja dokumenteerima ning sissetungija tagasi tõrjuma. See valmisolek on olemas iga päev, aga mitu tundi päevas, on saladus. Ööl vastu suurt reedet ei olnud ükski piloot ega lennuk valmis.

„Ei, meil ei olnud lennukit intsidendivalmisolekus,“ kinnitab kindralleitnant Silwer.

NATO hävitajad Balti riikides on seevastu 24 tundi stardivalmis. Seal anti häiret ja kaks Taani hävituslennukit F-16 tõusid Leedus Šiauliai lähedal asuvast baasist õhku. Nad ei tulnud Vene pommitajatele ja hävitajatele päris lähedale, vaid jälgisid neid eemalt.

Üks Svenska Dagbladeti allikatest, kes on Rootsi kaitsevalmidusega hästi kursis, ütles järgmist: „Kohe, kui me avastasime lennukid eemal Soome lahel, oleks pidanud valmisoleku taset tõstma ja Rootsi hävitajad üles saatma. Intsidendivalmisoleku mõte on näidata teisele riigile: „Me näeme teid, me võtame teid vastu, te olete meil sihikul.“ Nüüd polnud meil ilmselt mingit valmisolekut ega sihikut paigas. See on tõsine asi.“

Et lihavõtete ajal võib ette tulla lennuintsidente, oli oodata. Venemaa oli hoiatanud, et korraldab lihavõttenädalal suure õhujõudude lahinguõppuse Ladoga-2013, millest võttis osa üle 70 lennuki. Vene uudisteagentuur ja blogipidaja kirjutasid õppustest enne nende toimumist. Varem on Rootsi kaitsejõud teatanud, et valmisoleku taset tõstetakse, kui on ette näha suuremat aktiivsust õhus, kuid kõnealusel ööl see nii ei olnud.

„Tavaliselt oleme me aga hästi valmis,“ kinnitas kindralleitnant Anders Silwer.

1980. aastate lõpus oli Rootsil 20 lennuväedivisjoni, tänapäeval on nende arvu vähendatud neljani. Veelgi enam, neljast divisjonist kahes on Rootsi riigikontrolli andmetel puudu nii palju personali, et need pole valmis lahingusse minema.

Venemaa suurenenud aktiivsus on seevastu osa suuremast pildist. Sama tüüpi Vene lennuk simuleeris 26. ja 27. veebruaril raketirünnakuid USA fregati vastu Vaiksel ookeanil ja radarijaama vastu Jaapanis.

http://forte.delfi.ee/news/mil...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus