DELFI TV KIIRÜLEVAADE | Eestis teatatakse aastas 3000 inimese kadumisest. Kuidas neid ikkagi otsitakse?
Eestlased Eestis | 02 Nov 2017  | EWR OnlineEWR
Sigrid SaluteeSigrid Salutee

Delfi TV reporter-toimetaja
Kadri NikopensiusKadri Nikopensius
Delfi TV monteerija
01.11.2017

Eestis teatatakse aastas umbes 3000 inimese kadumisest. Enamik neist ilmub üsna pea ise välja, ent mõne leidmiseks korraldatakse suuri operatsioone ja pöördutakse abi saamiseks ka meedia poole. Tegime kiire ülevaate sellest, kuidas täpsemalt kadunud inimesi otsitakse.

Sageli levib valeuskumus, et inimese kadumisest võib alles siis politseile teada anda, kui tema kohta ei ole infot vähemalt 24 tundi. Tegelikkuses tuleks politseid teavitada kohe, kui tekib kahtlus, et inimesega võib olla midagi juhtunud.

Pärast teate saamist asub politsei faktide kogumist. Tööd alustatakse korraga mitmes suunas. Vaadatakse läbi politsei enda andmebaasid, milliseid märkmeid seal inimese kohta on. Kõige olulisem juhtlõng on otsingutel siiski lähedased inimesed, neilt proovitakse võimalikult palju detaile teada saada inimese käitumisharjumuste, haiguste ja probleemide kohta. Siinjuures võivad lähedased ise otsinguid takistada, kui näiteks ei julge politseile öelda, et neil oli kadunuga suur tüli, või mis täpselt juhtus. Viimase teadaoleva asupaiga teada saamiseks kasutatakse ka näiteks valvekaamerate salvestisi, sotsiaalmeedia postitusi ja telefoni positsioneerimist. Tihti otsitakse ka abi avalikkuselt.

Kui viimane teadaolev koht on selge, alustatakse sellest punktist väliotsingutega. Kõigepealt kaardistatakse tõenäoline ring, kui kaugele vastavas vanuses ja seisundis inimene jõuda on võinud.
Ala jagatakse sektoriteks raskusastmete järgi. Kõige tihedamas metsas hakkab otsima jäljekoer. Avar ala sõidetakse läbi politseikopteriga, kellel on tavaliselt kaasas kohalik, kes tunneb piirkonda.
Vahepealset piirkonda otsivad läbi inimestest moodustatud ahelikud. Umbes 10 liikmelised ahelikud vaatavad ruutmeeterhaaval piirkonna läbi ja otsivad inimest või talle kuuluvaid esemeid. Siin on suur roll vabatahtlikel, kes toetavad politseid peamiselt just sellistel otsingutel. Keskmise maastikuotsinguga on seotud umbes 100 inimest.

Maastikuotsinguid tehakse umbes kuni 20 päeva. Kui selle aja jooksul isikut ei leita, peatatakse aktiivsed väliotsingud, ent toimik jääb avatuks ja uue info lisandumisel vaadtakse uuesti läbi. Vahel võib uus info viia ka uute maastikuotsinguteni.

Kui inimesest ei ole viie aasta jooksul ühtegi märki, kuulutatakse ta surnuks ja toimik suletakse. Siiski on ette tulnud ka juhtumeid, kus inimene ilmub pärast surnuks kuulutamist ise välja, näiteks välismaalt.

Politsei paneb inimestele südamele, et kui on soov ja plaan enda lähedastest eemale hoida, tuleks sellest vähemalt neile teada anda ja võimalusel teha seda juba enne paanika tekkimist. Nii saavad nad rohkem keskenduda inimeste otsimisele, kes päriselt hädas on.
Allikas: Delfi TV

 
Eestlased Eestis