See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/deklaratsioon-nsv-liidu-okupatsiooni-ja-annektsiooni-kui-jatkuva-kommunismikuriteo-hukkamoistmisest-ja-heastamisest/article19031
Deklaratsioon NSV Liidu okupatsiooni ja annektsiooni, kui jätkuva kommunismikuriteo, hukkamõistmisest ja heastamisest
13 Feb 2008 EWR Online
Deklaratsioon NSV Liidu okupatsiooni ja annektsiooni, kui jätkuva kommunismikuriteo, hukkamõistmisest ja heastamisest

Konverentsist "Tartu Rahu ja tänapäev" osavõtjate pöördumine oma riikide valitsuste, parlamentide, Euroopa Liidu, USA Kongressi, Vene Föderatsiooni, Haagi Tribunali ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poole.

Vabadussõdades 1918-1920 said Soome, Eesti, Läti ja Leedu võidu meie rahvaid hävitada püüdva bolševistliku Venemaa üle ja võitsid kätte vabaduse. Kõigi mainitud maade õigus iseseisvusele ja riiklikule puutumatusele said kinnitatud 1920. aastal sõlmitud rahulepingutes Venemaaga: Eestil ja Soomel Tartus, Lätil Riias ja Leedul Vilniuses.

1939. aastal jagasid Stalin ja Hitler Euroopa mõjusfäärideks. Balti riigid, sh. Soome jäid NSVL mõjusfääri. Rikkudes rahulepinguid, vastastikuse mittekallaletungi lepinguid ja rahvusvahelisi konventsioone, okupeeris ja annekteeris NSVL jõuga ähvardades Eesti, Läti ja Leedu ning ründas Soomet, mille tulemusel Soome oli sunnitud loovutama osa oma territooriumist agressorile.

14.12.1939 heideti NSVL kallaletungi eest Soomele välja Rahvasteliidust.

23.07.1940 avaldas USA deklaratsiooni Balti riikide okupeerimise mittetunnustamisest milles rõhutati, et Ameerika Ühendriikide rahvas astub vastu kõikidele territoriaalsetele muudatustele, mida teostatakse tugevama riigi sekkumisega nõrgema riigi siseasjadesse, sõltumata sellest, kas seda viiakse ellu jõuga või jõuga ähvardades.

05.09.1940 deklareeris Winston Churchill alamkojas, et Briti valitsus ei tunnusta sõjas toimunud territoriaalseid muutusi, mis pole aset leidnud vabal tahtel ja poolte kokkuleppel.

14.08.1941 sõlmisid USA ja Suur-Britannia Atlandi Harta, millega ühines ka Nõukogude Liit. Selles kinnitati kõigi riikide ja rahvaste võõrandamatut õigust vabadusele ja demokraatiale ning deklareeriti, et allakirjutanud riigid: ... ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist;... ei soovi näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumitel elavate rahvaste vaba tahtega; ... respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad, et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud valitsus, kellelt see on jõuga ära võetud.

Hartas öeldule vaatamata jäeti Eesti, Läti ja Leedu sõja lõpus Jalta ja Teherani sobingutega NSVL meelevalda. Soomele suruti jõuga peale Pariisi rahuleping, milles tõde eirates kuulutati Soome sõjasüüdlaseks, sunniti loobuma osast enda territooriumist ja maksma ülekohtuselt sõjareparatsioone Venemaale. Peaaegu miljon Balti riikide ja Soome kodanikku olid sunnitud ellujäämise nimel maha jätma oma kodud ja põgenema. Kommunistlikes repressioonides küüditati Siberisse ja hukkus/hukati sadu tuhandeid süütuid inimesi. Põlisrahvaste venestamise eesmärgil toodi nende asemele, rikkudes Genfi konventsiooni, mitu miljonit vene asustuskolonisti. Lootes lääneriikide abile, kestis Balti rahvaste relvastatud vabadusvõitlus kuni 1950-ndate keskpaigani. Maailma avalikkus ja rahvusvahelised organisatsioonid on NSVL teod hukka mõistnud.

01.08.1975 kinnitati Helsingi Euroopa Koostöö ja Turvalisuse Konverentsi lõppaktis, et sõjajärgse Euroopa riikide piire ei tohi vägivaldselt muuta. USA, Inglismaa, Prantsusmaa jt. lääneriigid delareerisid, et ei tunnusta NSVL poolt Balti riikide okupeerimist ega seeläbi ka nende vägivaldselt muudetud piire.

13.01.1983 võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega mõisteti hukka Balti riikide okupeerimise Nõukogude Liidu poolt.

26.07.1983 tegi USA president R. Reagan avalduse, et Balti riikide jätkuva ebaseadusliku okupeerimisega rikub Nõukogude Liit rahvusvahelist õigust, eriti enesemääramisõigust, nagu see on välja kuulutatud ÜR Hartas ja ÜRO PA järgnevates resolutsioonides.

01.1987 võttis Euroopa Nõukogu ühel häälel vastu resolutsiooni inimõiguste ja rahvuslike õiguste kaitseks Baltimaades.

1990. aastate alguses taastasid Eesti, Läti ja Leedu oma iseseisvuse. Nõukogude Liit lagunes, kuid osa Eesti ja Läti territooriumist on tänaseni Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud. Ka Soome ei ole saanud tagasi temalt jõuga ära võetud alasid. Venemaa on kinnitanud, et ei tunnista Tartu ega Riia Rahulepinguid, nendega paika pandud riigipiire ega Balti riikide juriidilist järjepidevust. Lisaks kõigele väidab Venemaa ajaloolisi fakte moonutades, et Balti riigid astusid NSVL koosseisu vabatahtlikult.

Rikkudes 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste Deklaratsiooni 17. artiklit, on Venemaa keeldunud Soome, Eesti ja Läti kodanikele tagastamast neile anastatud aladel kuuluvat kinnis- ja vallasvara ning ei tunnista nende pärimisõigust.

12.05.2005 võttis Euroopa Parlament vastu II Maailmasõja resolutsiooni, mis mõistis hukka kommunistliku okupatsiooni Ida-Euroopa riikides.

21.05.2005 võtis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka Baltimaade okupeerimine ja nõuti Venemaalt Eesti, Läti ja Leedu ebaseadusliku agressiooni, okupatsiooni ja terrori tunnistamist ja vabandamist.

14.06.2005 lubas president Bush Riias, et selliseid tehinguid, mida sõlmisid suurriigid Jaltas, väikeriikidega enam ei tehta ning et oma vabadust kaitstes, ei jää Balti riigid enam iial üksi.

22.07.2005 võttis USA kongressi esindajatekoda vastu resolutsiooni, milles kutsuti Venemaad Balti riikide okupeerimist tunnistama, selle eest vabandust paluma ning ebaseaduslikku annekteerimist hukka mõistma.

26.01.2006 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka totaalsete režiimide poolt sooritatud kommunismikuriteod ja nõudis nende tagajärgede likvideerimist.

Kommunismikuriteod on hukka mõistetud ka Eesti, Läti ja Leedu parlamentide poolt.

Toetudes rahvusvahelistele konventsioonidele, deklaratsioonidele ja otsustele ning sellele, et Soome sunniti vägivallaga loobuma oma piiridest, et Eesti ja Läti taastasid oma riigid 1920. a. rahulepingute ja põhiseadustega määratud piirides, mida tunnustasid kõik maailma riigid, deklareerime, et:

Eestile, Lätile ja Soomele kuuluvate territooriumite (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad; Abrene; Karjala, Salla ja Petsamo) okupeerimine, annektsioon ja jätkuv enese käes hoidmine on eespool kirjeldatud otsuste, resolutsioonide ja rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt NSVL poolt toime pandud aegumatu kommunismikuritegu mille täielik heastamine on Vene Föderatsiooni, kui NSVL õigusjärglase kohustus. Aeg ei õigusta enam kui pool sajandit kestnud kuritegu.

Eesti, Läti ja Soome rahvas ei ole iialgi leppinud Venemaa poolt tehtud ülekohtuga ja nõuavad tagasi enda seaduslikke territooriumeid. Me mõistame resoluutselt hukka endi riigivõimude järeleandlikuse Venemaa survele ning Läti ja Eesti võimude katsed legaliseerida uute põhiseaduse- ja rahva tahte vastaste piirilepingutega NSVL vallutustel põhinevad piirid. Me nõuame nende ebaseaduslike lepingute denonsseerimist. Ei ole olemas ühtegi moraalset, poliitilist ega õiguslikku põhjust loobuda vabatahtlikult oma õigustest. Ükski piirimuudatus ei ole legaalne, kui see on ellu viidud vastu asjaomase rahva vaba tahet.


Kutsume Vene Föderatsiooni Riigiduumat ja Valitsust üles tunnistama 1920.a. Tartu ja Riia rahu- ja piirilepingute kehtivust, okupatsiooni ja annektsiooni, loobuma senisest agressiivsest poliitikast oma naabrite suhtes, heastama kõik neile tekitatud kahjud, sh. omandiõiguse ning taastama Soome, Eesti ja Läti õiged riigipiirid. Vaid see looks tugeva aluse sõbralikele ja heanaaberlikele suhetele.

Kutsume Soome, Eesti, Läti ja Leedu valitsusi, Euroopa Liitu, USA Kongressi, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja rahvusvahelist avalikkust üles seisma õigluse jaluleseadmise eest, nõudma Venemaa käitumist demokraatliku riigina ning meie rahvastele tehtud ülekohtu ja kahjude täielikku heastamist.

Konverentsi “ Tartu Rahu ja tänapäev” osavõtjad ja allakirjutanud organisatsioonid:

Tartu Rahu Põlistamise Selts / Eesti
Eesti Rahvuslik Liikumine / Eesti
Setu Kongress / Eesti
Visu Latviai / Läti
Tarton Rauhan ry / Soome
ProKarelia / Soome
Aluepalautus / Soome
Karelia Klubi / Soome
Suomen Karjalan Pakolaiset / Soome
................... / Leedu
Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda / Eesti (EDRJK esindab järgmisi organisatsioone: Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Memento Liit, Eesti Kristlik Rahvapartei, Isamaa, Res Publica, Põllumeeste Kogu, Eesti Reservohvitseride Kogu, Soomepoiste Pärimusühing, Tartu Rahu Põlistamise Selts.)

Tallinn, 01.02.2008
Märkmed: