David Vseviov Ukraina sündmustest: ainus lootus ja lohutus, et kaine mõistus võidab (1)
Eestlased Ukrainas 03 Mar 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Epp-Mare Kukemelk
www.DELFI.ee
 - pics/2014/03/41620_001.jpg

DAVID VSEVIOV - KULTUURILOOLANE
Foto: Sven Arbet

Ajaloolane David Vseviov leiab, et Venemaa toimimise kohta ei jää enam kellelgi illusioone ning väga ebakindlas olukorras on ainus lootus ja lohutus, et võidab kaine mõistus.

Stsenaariumi mõttes on Ukrainas toimuv võrreldav Gruusiaga, kuid antud juhul on konflikt hoopis teise mastaabiga, rääkis ajaloolane Delfile. "Ei tasu ka unustada, et see sündmus ei ole kauges Kaukaasias, vaid EL ja NATO vahetus läheduses," sõnas Vseviov.

Ukraina on ligi 50 miljoni elanikuga riik ja territoriaalselt üldse Euroopa suurim riik, rääkis Vseviov riigist, kus ligi 30 000 inimest on osalenud erinevatel rahvusvahelistel missioonidel.

Krimm on Ukraina osa

Vseviovi sõnul on kuritegelik esitada küsimus, kellele peaks Krimm kuuluma. "Meil ei ole ühtegi maad, mis ei oleks varem kellegi oma olnud, see puudutab isegi Euroopa tuumikriike," rääkis Vseviov. "Probleem on tänases päevas ja tänase päeva seisuga, kus me vähemalt Euroopas tahaksime elada stabiilsete piiridega riikides, muretult ja hirmu tundmata, on täiesti kuritegelik esitada küsimust, kellele peaks mingi tükk maad kuuluma."

"See maa on tänasel päeval iseseisva rahvusvaheliselt tunnustatud ÜRO liikme Ukraina vabariigi territoorium," ütles Vseviov ja lisas, et Krimmis täna toimuv on agressioon ja okupatsioon.

See ei tähenda tema sõnul siiski, et Krimmi eraldumine poleks mõeldav. "Eraldumine nagu seda tahavad katalaanid või šotlases, võiks toimuda, aga see on hoopis teine tee ja selle pole midagi ühist praegu Ukrainas toimuvaga," kõneles Vseviov.

Lähemal ajal ei tule see tema sõnul siiski enam kõne alla, sest igasugused referendumid on ebaseaduslik situatsioonis, kui mängu on juba toodud relvad.

Lääs ja NATO saavad palju teha

Vseviovi sõnul ei saa päris nii öelda, et lääneriigid ja NATO ei saaks Venemaad mõjutada. "Lääs ja NATO saavad teha palju, aga veel rohkem saavad teha Ukraina enda inimesed ja teises järjekorras Vene inimesed," ütles ta.

Vseviov rääkis Vene raadios Ehho Moskvõ (Эхо Москвы) tehtud küsitlusest, keda lugeda patrioodiks - kas neid, kes toetavad otsust viia Ukrainasse väed sisse või mitte.

Vseviov tunnistas, et talle üllatuslikult leidis 80 protsenti vastajaid, et Vene patrioodid on need, kes vastanduvad vägede sisseviimise otsusele. "Need inimesed otsustavad Ukraina saatuse ja Venemaa saatuse ja kaudselt ka terve maailma saatuse, arvestades praeguseid ärevaid aegu," sõnas Vseviov.

""Patriootiliselt meelestatud inimesed" hakkavad seda varsti tundma oma taskus ja läbi kõhu," kõneles Vseviov ja soovitas vaadata, mis täna on toimunud Vene rubla kursiga. "Midagi pole parata, kui peas midagi pole, siis tuleb seda mõistust kuidagi kõhu kaudu selgeks teha."

Lääs võiks Vseviovi sõnul mõjutusvahendina näiteks külmutada kõikide agressorite varad. "Kui lääs on neile nii vastuvõetamatu, siis poel vaja neil hoida oma raha lääne pankades, omada läänes suvilaid ja käia siin puhkama või saata sinna oma lapsi õppima," viitas Vseviov kahepalgelisusele.

Mõned märgid sellest, et on hakatud mõtlema, on siiski ka tulnud. "Mõtlevad inimesed saavad niigi aru, aga on ka inimesi, kellel on kapital läänes," sõnas ta ja lisas, et väga ebakindlas olukorras on ainus lootus ja lohutus, et võidab kaine mõistus.

Vseviovi sõnul on prognoosimatu, kui Vene väed peaksid ikkagi ilmuma Ukraina territooriumile väljaspool Krimmi. "Siis reageeritakse ikka teisti kui praegustele sündmuste arengule Krimmis," sõnas ta ning ei välistanud ka lääne sõjalist logistilist või relvaabi. Tema sõnul elavjõudu siiski Ukrainasse ei viida.

Pall on õhus

Vseviovi sõnul on väga raske öelda, kelle käes on hetke pall. "Hetkel on pall õhus," sõnas Vseviov. "Küsimus on, kes sellele virutab ja mis suunas? Peame väga tähelepanelikult seda palli jälgima."

Vseviovi sõnul tuleb tähelepanelikult jälgida konkreetset olukorda Krimmis. "Peame olema aktiivsed koos liitlastega rahvusvahelisel areenil," rääkis ta. "Selleks me olemegi liitlased, et probleemi olemust kõigile selgeks teha."
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus