Dalai-laama kutsus üles meelerahule, kannatlikkusele ja realistlikkusele PM
Eestlased Eestis 17 Aug 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2011/08/33192_1_t.jpg


Tiibeti vaimne juht dalai-laama pidas täna pärastlõunal Tallinnas Vabaduse väljakul kõne, mida kogunes kuulama tohutu rahvahulk. Kõnes kutsus ta kuulajaid üles püüdlema meelerahu, kannatlikkuse ja reaalsuse mõistmise poole.

Vabaduse väljakul avalikku kõnet pidanud Tiibeti usujuht rõhutas oma kõne alguses Tiibeti oma lipu tähtsust.

«Nii Tiibetis kui ka väljaspool seda on Tiibeti lipp väga oluline,» sõnas dalai-laama. Tema sõnul oli 1954. aastal Hiina Rahvavabariigi juhi Mao Zedongiga kohtudes viimane lubanud, et Tiibeti lipp võib alles jääda.

«Kui tekivad probleemid ja Hiina võimud ütlevad, et see on separatistlik, siis 1954. aastal Mao Zedongiga kohtudes ta küsis minult, kas sul on oma lipp, ma vastasin kergelt kõheldes, et jah, on küll. Siis ta ütles: jah, see võib alles jääda. Nii et kui tekivad probleemid, siis võite öelda, et mul on olemas luba Mao Zedongilt,» sõnas usujuht.

Samuti kinnitas ta, et tiibetlaste eesmärk pole Hiina riigi lagundamine, vaid võimalus oma kultuuri edasi kanda.

Oma kõnes on dalai-laama suure osa pühendanud kaastunde ja altruisimi propageerimisele. Tema sõnul on kõik inimesed kehaliselt ja vaimselt ühesugused, kõik tahavad sama - õnnelikku ja probleemidevaba elu.

«Nii mina kui ka teie tahate õnnelikku elu ja probleemitut elu. Elus tekivad aga paratamatult probleemid ja neid ei saa lahendada väliste vahendite nagu raha ja võimu abil.»

Lahenduseks pakkus ta meelerahu saavutamist, mis vähendab äravust ja õnnetust. «Probleemid on ikka olemas, aga need ei sega enam teie elu,» lubas tiibetlane.

Dalai-laama sõnul on ta suutnud oma meelerahu säilitada vaatamata sellele, mis Tiibetis toimub.

«16-aastaselt kaotasin oma vabaduse, 24-aastaselt jäin ilma oma riigist. 50 aastat olen kuulnud halbu uudiseid Tiibetist, ent olen ikka rahuseisundis. Need emotsioonid ei häiri mind sügavalt, sisemiselt,» sõnas ta.

Usujuhi sõnul tulenevad paljud tänase maailma probleemid vähesest kaastundest ja üksteisemõistmisest. Samas hindas ta inimkonna tulevikku optimsitlikult, viidates sellele, et 20. sajandi jooksul kasvas inimeste küpsus märgatavalt.

Toimetas Urmas Neeme
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus