USA välisminister Hillary Clinton kinnitas Tallinnas, et Venemaal ei saa olla oma naaberriikide suhtes vetoõigust ning igal riigil on õigus otsustada iseseisvalt oma NATO-liikmelisuse üle.

"Venemaal ega ühelgi teisel riigil ei ole vetoõigust ühegi Euroopa riigi suhtes," ütles Clinton ERR-i esindaja küsimusele vastates.

Clinton toonitas, et igal riigil on õigus otsustada oma NATO ja EL-i liikmelisuse üle.

USA riigisekretär nentis, et ajalooliselt on Eesti jaoks suhted Venemaaga keeruline küsimus, kuid tema kinnitusel püüab USA suhteid Venemaaga süvendada, tuues välja energiajulgeoleku valdkonna.

"Tahame elada rahumeelses ja stabiilses maailmas koos Venemaa kui sõbraga," märkis Clinton. Samas kinnitas ta, et USA on pühendunud oma NATO liitlaste kaitsele.

Eesti on suurepärane eeskuju

Clintoni hinnangul on Eesti suurepärane eeskuju teistele riikidele, kus on demokraatia alles arenemas.

Ta kirjeldas, et kui ta 1994. aastal Eestis käis, oli tegu alles areneva riigiga. 2004. aastal tagasi tulles oli Eesti värske EL-i ja NATO liige. Praeguseks ei ole Clintoni hinnangul Eesti aga mitte ainult usaldusväärne partner, vaid ka suurepäraseks eeskujuks teistele riikidele.

Clintoni sõnul hindab USA Eesti humanitaarabi panust nii Afganistanis, Moldovas kui ka Gruusias. Samuti tänas ta eestlasi abi eest Haitile. Clintoni sõnul näitab see, et eestlased on lahke loomuga rahvas, kes on valmis teisi aitama.

USA välisminister kinnitas ka, et kahepäevase mitteametliku NATO välisministrite kohtumise üheks peateemaks saab olema 5. artikkel.

Samuti väljendas Clinton heameelt, et tal siiski õnnestus vaatamata tuhapilvele Eestisse lennata. "Tegemist oli väga napi otsusega," märkis ta.

Samas oli tal kahju, et varem plaanis olnud kohtumine Eesti elanikega jääb muutunud ajakava tõttu ära. Clinton avaldas siiski lootust, et tulevikus see õnnestub.

Märkmed: