Kell on 10.45 hilisõhtul, aga Toronto Eesti Maja esine on rahvast täis. Aetakse juttu õhtusoojuses, vaadatakse vilksamisi käekella ja seistakse kõnniteel. Valge Greyhound buss peatub ja uksed avanevad. Ollakse taas samas kohas kui neli päeva tagasi. Eesti kooli reis Chicagosse on lõppenud. Ikka on veel maikuu ja 24 tunni pärast heliseb viimane koolikell 6. klassi lõpetajaile samas majas.
Vanemad kallistavad saabuvaid lapsi ja küsivad kohe, kuidas meeldis. Vastuseks on: väga äge, lahe ja huvitav, ka väsitav (kindlasti see tuli täiskasvanu suust). Noorim, 8aastane reisihuviline Sylvi on õnnelik: esimest korda Ameerika Ühendriikides, esimest korda hotellis ja esimest korda nii pikal bussisõidul. Rääkimata kella kuuesest hommikusest ujumisest hotellis ja õhtustest restorani söömaaegadest. Sylvi isa Paul naljatleb: rikuvad niimoodi mu tüdruku ära (isa on suur looduses rändaja).
Kui panna emotsioone arvudesse, siis oleks piiriületus kiire — 15 min., tagasiteel veel kiirem; siis reisi ajal kolm lõõgastavat pooletunnist peatust ja 9,5 tundi sujuvat bussisõitu meeldiva noore bussijuhiga. Oledki kohal suurlinnas. Palju see siis halvem on lennukisõidust! 33 noorele ja 13 täiskasvanule sobis kõik, mida bussisolek võimaldas teha ja nautida. Meil olid bussis isegi muusikalistaarid, kellega me kohtusime peale Chicago Apollo Theatre’i etendust „Million Dollar Quartet“, mis kajastas rock’n’rolli ajaloolist nelja kuulsa noore muusiku legendaarset kokkusaamist üheks õhtuks.
Koolinoored said tunda muuseumihõngu Field Museum ja Museum of Science and Industry avarustes. Pilkupüüdev ja põnev oli Shedd Aquarium, kus mereloomad nagu delfiinid, vaalad, pingviinid ja hülged olid käegakatsutavas kauguses. 10-minutine jalutuskäik viis edasi Adler Planetariumi, kus jalgu puhates saime pooletunnise „Night Sky Live“
show osaliseks. Oli aega ka Water Tower Place poodidesse natukene raha jätta, tutvuda Michigani järveäärsete äridega Navy Pier’is ja nautida seal pidulikku õhtusööki järvevaatega restoranis „Riva“. Meie seltskond oli selleks ajaks isegi suurenenud, sest Chicago Eesti Maja külastuse ajal kohtuti sõpradega, kellega on oldud Jõekääru suvekodus ja 2009.a. laulupeol Eestis. Anu Pirn, kes elas varem Torontos, tuli nüüd laulu kuulama ja kohtuma Bostonist. Silvi Pirn-Vahtra ja ta lapsed nautisid oma eesti sõprade seltsi.
Koolinoorte kaunid lauluhääled ja hingeminevad laulud täitsid Chicago Eesti Maja saali, kus enne oli pakutud eestipärast maitsvat kolmekäigulist lõunat. Me ei ole kiitustega kitsid, sest meid toitlustati ja võeti ülitoredasti vastu. Lennaku tänud esimees Mehis Vahtrale ja teistele tublidele Eesti Maja töötajaile! Laulukoori dirigent Reet Lindau-Voksepp kutsus koori toetama klaverimänguga Charles Kipperi, kes ka parasjagu viibis Chicagos. Minikontsert eesti lauludest oli tänutäheks võõrustajaile. Koorilaul kõlas väga kaunilt. Aitäh, Reet ja Charles!
Meile meenutas Chicago Eesti Maja ümbrus Jõekääru maa-ala. Nii et kas teeme suveks vahetust?! Oli hetk, kus ma arvasin, et see on juba juhtunud, sest Toronto eesti algkooli õpetaja Silvi Jaason oli meid tervitamas Chicago Eesti Majas, kuigi ta ei olnud meie bussisõitjate nimekirjas. (Muuseas, meil oli väga huvitav nimede kontroll: igaühel oli oma number, mida tuli siis vastavalt kas aeglaselt, kiiresti, algusest või tagantpoolt ettepoole hõigata.)
Kas meie pääsesime faktidest, ajaloost, krägisevast mikrist giidi käes?! Jah, sest mikker oli korras ja giidiks oli kohalik eestlane, Elle Rosenbergi sugulane, maailma näinud arhitekt Martin Vahtra. Ta tutvustas linna ja arhitektuuri bussiaknast vaadatuna, viis meid peale Willis Toweri külastust all-linna ka natukene jalutama. Hea oli teda tänada õhtusel koosviibimisel, kuhu ta oli saabunud koos abikaasa Loraine’iga.
Jõudsimegi Elleni, kes oli meie eesti kooli reisi algataja, korraldaja ja läbiviija. Eelnevatel aastatel oli ametis ka Edgar Marten, kes koostas põhjalikult reiside marsruute. Seekord tegi tohutu suure töö, helistamised, broneerimised ja arvestused ära meie kauaaegne koolikomitee esinaine Elle Rosenberg. Millist tööd sa ei ole veel proovinud teha?! Reisibüroo Elle — kas ei kõla kaunilt?!
Meenuvad ikka Grant Park’i Buckinghami purskkaevud, mis purskasid erinevatel kõrgustel punasevärvilist vett pimeduses. Noored ostsid värviliste tuledega plastmassmõõku, et nendega vehkida pargis ja bussis.
Boston, Chicago, Montreal, Quebec City, New York, Washington, Ottawa, Vancouver, Philadelphia, Tallinn. Need linnad on Toronto eesti noorte pildialbumeis ja mälus. 2011.a. eesti kooli reis toimub lennukiga — koolinoorte laulu-ja tantsupeole, juba kolmandat korda Tallinnasse.
