See nädal on paikamise nädal. Microsoft avaldas paar päeva tagasi oma toodetele rekordilise koguse paiku. Kodukasutajate on neist väga olulised neli, süsteemihaldurite tööpõld on oluliselt mitmekesisem. Seega, enne suvepuhkusi lappige kindlasti Windows ja rakendused ära, et arvutipahalaste levitajatel elu natukenegi kibedamaks teha. Microsoftiga samal ajal avaldati parandused ka toodetele Adobe ja Apple.
CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on seoses Apple kasvava
populaarsusega sagenenud teated macikasutajatele suunatud
pahavarast. "Siinkohal on õige hetk meelde tuletada, et Maci muretsemine ei
tähenda automaatselt, et netist tulev oht on teie jaoks kadunud! Mida rohkem
„õunu“ kasutajate hulgas levib, seda magusamaks muutuvad pahalastele ka
„õunte“ kasutajad s.t. tekib küberkurjategijatel huvi macikasutajatele
suunatud pahavara loomiseks", selgitab Randel.
Kasutad sa Mac'i, Linuxit või Windowsi – info kalastajatele pole see oluline.
Viimased on vägagi aktiivseks muutunud – ilmselt on vaja suvepuhkuse jaoks
raha teenida. Eestlasi puudutab enim vast Paypali kasutajakontode andmete
väljapetmine võltslehtedelt. CERT Eesti andmetel on nii mõnigi eestlane oma
Paypali konto andmed vabatahtlikult kurikaeltele usaldanud. Sestap tahaks
inimestele südamele panna, et nad terake tähelepanelikumad oleks.
Universaalset meetodit, kuidas eraldada võltslehte päriselehest, ei saa anda,
sest kurikaelad leiutavad pidevalt uuemaid trikke, kuidas arvutikasutajat
petta. Tasub välja tuua kaks asja, mille abil on libalehe tuvastamine
lihtsam:
1. veebilehe aadress on tavaliselt ürituse nimega seotud (turvaline
www.paypal.com vs ebaturvaline
www.greatweb.com/monday/paypal... 2. rahaga seotud andmeid küsiv veebileht peab kasutama HTTPS turvaprotokolli,
mis avaldub aadressiribal
https:// algusega (tava-aadressitel on
aadressiribal
http://).
Grilli ja -tšillihooaega ilmestab meie tehnoloogiliseks muutunud
igapäevamaailmas WiFi oher tarbimine. Päris mõnus on ju peale grillvorstidel
teise külje pööramist libistada läptop põlvedele ja MSNi kaudu sõbrad külla
kutsuda. Õues WiFit pakkuvate „purkide“ ülesseadmisel peab peremees jälgima
lihtsaid turvareegleid. Ilma turvameetmeid rakendamata oleks igaühe suhtlus
MSNis kerge vaevaga pealtkuulatav. Kui tellid seadmed koos ülesseadmisega,
siis kindlasti nõua tehnikult, et ta teeks seda turvaliselt. Ise seadistades
järgi reegleid - lihtsad turvajuhised koduse WiFi tarvis ja muid häid
nõuandeid leiad lehelt
http://kaardistajad.wifi.ee/tu... Turvalist jaanipäeva soovides,
Sinu CERT
CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) on Riigi Infosüsteemide
Arenduskeskuse osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate
turvaintsidentide käsitlemise ja ennetamisega ning kasutajate
turvateadlikkuse tõstmisega.
