Eesti Elu
Celeste Longhurst – polaarpalavikuga maailmapäästja
Inimesed 22 Sep 2011 Kärt PettaiEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Celeste on 24-aastane Eesti juurtega noor Kanada neiu (tema vanavanemad on Helju ja Voldemar Riimand), kes on pühendunud keskkonnaprobleemidele. Käesoleva aasta suvel osales Celeste British Council’i korraldatud noorte treeningekspeditsioonil Svalbardis, Põhja-Norras, mille eesmärgiks oli tutvustada polaarkliimat ja sealset elustikku ning osutada kliima soojenemisega seotud probleemidele. Ekspeditsioonil osales 17 noort keskkonnahuvilist, enamus neist Euroopast ning Celeste üksinda Kanadast.

Svalbardis asus kogu seltskond laevale nimega Antarctic Dream ning algas teekond põhja poole. Liiguti mööda rannikut ning tehti ka kaks päevapikkust kaldalkäimist, mille käigus matkati mägedesse ja liustikele, külastati mahajäetud kaevanduslinnu, uuriti arktilist taimestikku ning loomastikku. Loomadest nähti põhjapõtru, jääkarusid, vaalu, morskasid, erinevaid rändlinde ja lumerebaseid.

Lisaks karge kliimaga elukeskkonna uurimisele toimusid ka erinevad loengud ja seminarid, mille käigus tutvustati noortele kliimamuutuste olemust ja põhjusi, arktilisi ökosüsteeme, arktilise kliimaga seotud keskkonnapoliitikat, samuti arutati üheskoos, mida saaks teisiti ja veel paremini teha. Kui küsisin Celeste’ilt, mis oli kogu ekspeditsiooni huvitavaim osa, ei osanudki ta midagi konkreetset välja tuua – kogu kogemus oli jalustrabav. Kuigi Celeste on ülikoolis keskkonnateadust õppinud ning sellel alal ka tegelenud, pani ekspeditsioon teda asjadele ikkagi hoopis teisiti vaatama. “Kindlasti oli huvitav ning ka kasulik erinevate noortega koos õppimine, töötamine ning tutvumine sellega, mida teised keskkonnasõbrad koduriikides teevad,” arvas Celeste. Sellegipoolest ei saa ta mainimata jätta, et just jääkarude nägemine andis kogu õppereisile midagi erilist juurde. Igal valge kasukaga karul oli justkui oma iseloom ja asi ajada.

Keskkonnaprobleemid Kanadas ning mujal maailmas

Ekspeditsioon Svalbardi ei olnud ainus teema, mille kohta me Celeste’ilt uurisime. Kuna hakkaja neiu tegeleb oma igapäevaelus keskkonnaga seotud teemadega, siis jagas ta oma teadmisi ka meiega.

Kui võrrelda Põhja-Ameerikat ning Euroopat, siis võib öelda, et Euroopa on nii mõneski mõttes keskkonnahoidlikkuses jõudnud rohkem saavutada kui nt Kanada. Energiasäästlikkuses ja keskkonnasõbralike alternatiivide leidmisel (elektriautod, päikesepaneelid) on Euroopa Põhja-Ameerikast tublisti ees. Teisest küljest on Kanadas säilinud 91% sellest metsast, mis oli siin enne Euroopa koloniseerijate tulekut. Võrdluseks toob Celeste Skandinaavia, kus on säilinud kõigest 5% kunagistest metsadest.

Ühe hetkeseisuga suurima keskkonnaküsimusena Kanadas toob Celeste välja naftaliivad (oil or tar sands Albertas. Ühest küljest töötavad Kanada valitsus ja kohalik omavalitsus koos tööstusettevõtete ning majandusinimestega selle nimel, et tagada selle loodusvara jätkusuutlikku kasutamist, teisalt on sellel aga vältimatud suured mõjud keskkonnale, nii otseselt kui kaudselt. Otseste kahjudena toob Celeste välja suurt energiakulu nii kaevandamisele, maavara puhastamisele kui ka transportimisele. Samuti looduslike kohtade hävitamist kaevandamise läbi ja tootmisel kuluvat tohutut veevaru. Just nimelt tootmise käigus kasutatavast veest tekib peale töötlemist tugevalt saastatud vedelik, mida ladestatakse selleks määratud hoidlates. Sageli aga ei jälgita kõiki ohutusnõudeid ning seetõttu on tuhanded linnud hukkunud, laskudes mürgisele veele. Kaudne keskkonnamõju naftaliivade kasutamisel on näiteks suur süsihappegaasi hulk, mis tekib naftaliivadest toodetud kütuse kasutamisel.

Kanada keskkonnaprobleemidena mainib Celeste muuhulgas suurt energiatarbimist (Kanada on selles maailmas 2. kohal) ning kliima soojenemisega kaasnevaid küsimusi. Kuna kliima soojenemise tõttu sulab arktikas üha enam jääd, siis on seal peituvatele naftavarudele kergem ligi pääseda. Kuid et arktiline keskkond on niivõrd habras ja tundlik muutuste suhtes, tuleb seal asuvate maavarade kättesaamine põhjalikult läbi arutada ning seada eesmärgiks siiski loodusliku tasakaalu säilitamine.

Iga inimene saab midagi looduse heaks teha

Laiahaardelistelt ja suurtelt küsimustelt siirdume igapäevaste asjade juurde. Nimelt leiab Celeste, et iga indiviid saab midagi teha, et meie tarbimisel ei oleks nii suuri mõjusid keskkonnale. Levinud mõtteviis, et “Ah, mis mina – üks inimene – ikka loen!”, ei õigusta ennast. Isegi kui harjutada endale sisse sellised igapäevased pisiasjad nagu prügi sorteerimine, on sellest palju abi. Muuhulgas loetleb Celeste tegevusi, millega saab emakesele Maale tema tervise hoidmise juures abiks olla: kuivata oma pesu nööril, mitte kuivatis; olgu nädalas üks päev, kui sa liha ei söö; kasuta ühistransporti või liigu jala või rattaga; joo kraanivett, selle asemel, et seda pudelite viisi koju osta (vajadusel võid kraanile filtri paigutada); ürita oste mitte liigselt pakendada; anna ära asjad, mida keegi teine saab kasutada või mida on võimalik umber töödelda; jne jne jne.

Roheline tulevik

Oma edasistest plaanidest rääkides on Celeste’i tulevikul tugev roheline toon juures. Juba praegu osaleb ta mitmes keskkonnateemadega seotud ettevõtmises, nt on Celeste Don Watershed Regeneration Council’i (DWRC) liige ning üks selle tegevkomitee eesistujaid. DWRC on kogukonnapõhine komitee, mille eesmärgiks on leida teid ja vahendeid Don Watershed’i, ühe Kanada enim läbi linnade voolava jõe, puhtana hoidmiseks.

Lisaks sellele lööb Celeste kaasa Toronto ja selle lähiümbruse looduse uurimisel. Selleks läheb ta rohelusse ning uurib seal erinevaid taimi ning loomi, et teha kindlaks kogu Toronto piirkonna looduse nö tervislik seisund. Samuti on Celeste üheks koordinaatoriks projektis World Wildlife Fund’s Great Canadian Shoreline Cleanup, mis toimub juba käesoleva aasta septembris. Celeste’i artikkel polaarretkest on avaldatud nii mõnegi keskkonnaorganisatsiooni poolt ning muuhulgas töötab neiu hetkel ka fotoalbumi kallal, mis kajastab tema “polaarpalavikku” Svalbardis.

Jõudu suurtes ettevõtmistes!

"]
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus