STOCKHOLM (EE) — Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet teatas 8. jaanuaril, et riigi prokuratuur on algatanud uurimise seoses välisminister Carl Bildti skandaalihõngulise optsiooniõiguse müügiga Rootsi investeerimisgrupis Vostok Nafta (VN). VN-i varad koosnevad 90% ulatuses Vene gaasihiiglase Gazprom aktsiatest, viimase enamusaktsiad kuuluvad aga omakorda Vene valitsusele. Niidid viivad seega üsna selgelt Kremlisse.

Bildt kuulus VN-i juhatusse. Juhatuse liikmed, kes panevad enne optsioonide tähtaega ameti maha (mida just Bildt tegi Rootsi välisministri kohale asudes), kaotavad õiguse oma aktsiatele. Bildt teatas aga oktoobris 2006, et ta ei saa VN-i sise-eeskirjade tõttu oma aktsiatest loobuda ja need tuleb tal maha müüa, mida ta ka detsembrikuus tegi, teenides 15.000 aktsia müügiga 4,8 miljonit krooni.

Selle kuu algul jõudis aga ajakirjandusse VN-i esindaja Robert Erikssoni tunnistus, et Bildtil olnuks siiski võimalik väärtpaberitest loobuda. See vastuolu ajendas Rootsi peasüüdistajat Christer van den Kwasti alustama esialgset uurimist, millest võib uute asjaolude ilmsikstulekul välja kasvada ametlik eeluurimine. Kwasti sõnul peab uurimine tuvastama, kas Bildt pole äkki saanud kasu sobimatust privileegist; altkäemaksust olevat siiski Kwasti sõnul praegu ennatlik rääkida.

Esmaspäevasel pressikonverentsil ütles Carl Bildt, et ta tervitab käivitatud uurimist ja eitas igasugust ebamoraalset või seadusevastast tegevust. Bildti sõnul olevat ajakirjandus probleemist sootuks valesti aru saanud; tema on käitunud igati reeglite kohaselt. Ühe ajakirjaniku küsimuse peale, kas ta esindab ehk Gazpromi huve, ägestus Bildt eriti.

Aeg peab näitama, kuidas see keeruline olukord siin Rootsis laheneb. Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid ja rohelised on juba nõudnud Bildti tagasiastumist.

Märkmed: