Kanada riigilipu heiskamisega 1. juuli hommikul Eesti Kodu õuel algas E.K. elanikel riigi kõige pidulikum päev — Kanada Päev.

Patriootilised eestlased, nagu me siin Eesti Kodus oleme, pühitseme alati nii Eesti kui Kanada riigipühi ja 1. juuli on E.K. suvine suurpidu aiapeo nime all. Salme ja August Tuvikene, kes on meie tagaaia lillepeenarde eest hoolitsejad juba aastaid, teenisid ära tänusõnad ja imetluse, sest aed õitses, lõhnas ja otse kutsus peolisi, kes kogunesid rõõmsas meeleolus, kaasa tuues toitu ühisele peolauale. Helilindimuusika härra Jäägeri kogust kõlas kutsuvalt ja meeleolukalt.

Ülo Tamre ettepanekul kõlasid varsti ühislaulud meie pillimehe August Tuvikese saatel.

Järgnes kõne Aino Müllerbeckilt, mille lühendatud versiooni siinjuures ära toon.

„Kanada — see on maa, mis on meile võimaldanud tegutseda ja olla. Kõigele sellele mõeldes mõistame, kui soodsad on olnud me olud, kui suur on olnud siin see kallis aare — vabadus! Siin võime julgelt tunda end eestlastena.

Täna on Kanada 139. sünnipäev ja on sünnis, isegi kohustus mõelda sellele riigile, me praegusele kodumaale. Nimi Canada pärineb hurooni-irokeesi keelest, olles algselt Kanata, mille tähendus on küla, asula. Nagu praegu teatakse, olid esimesed siia saabunud valged inimesed viikingid, kes maabusid Newfoundland'is 10. sajandi lõpul. Nad asutasid ajutise asula Newfoundlandi põhjapoolsele poolsaarele: L'Anse aux Meadows.

1. juulil 1867 ühinesid British North American Act'i põhjal Province of Canada (Quebec ja Ontario), Nova Scotia ja New Brunswick, moodustades „One Dominion“, nimega Canada. Viimasteks ühinejateks Dominion of Canada'ga olid a. 1949 — kui mitmed meist juba asusid siin maal — Newfoundland ja Labrador. Nimi Canada Day sai ametliku tunnustuse Kanada parlamendilt oktoobris 1982. Varasemad nimed olid First of July, siis July the First, Confederation Day, Dominion Day.

Siin me siis oleme, Toronto Eesti Kodu kaunis aias. Pilk puhkab puudel ja lilledel. Avaldame tänu kõigile, kes siin käte rammul selle ilu on kasvatanud. Ja tänasel päeval kuulub me eriline tänu Kanada riigile ja rahvale. Palume Taevaisa heldet kaitset neile ja ka Eesti Kodule ja selle elanikele, ikka ja alati.“

Huvitav ja informatiivne kõne võeti vastu tugeva aplausiga ja pani nii mõnegi kuulaja mõtlema, et neil on palju tühje lünki oma uue kodumaa ajaloo teadmistes. Kuid oma teadmisi saame täiendada mõne käiguga raamatukogusse, kus leidub küllaldaselt materjali Kanadast ja selle ajaloost. Aega ju meil selleks on.

Õpetaja Kersti Kimmeli söögipalve järel palus meie E.K. uus esimees hr. Träss kõiki lõunasöögile, mida nauditi hea isuga — oli see ju valmistatud paljude kokkade poolt. Toreda üllatuse tegi meile E.K. Relvavendade Ansambel, kandes ette pillimehe August Tuvikese akordioni saatel popurrii, mis oli kokku seatud paljudest meile armsaks saanud lauludest. Suur tänu teile, armsad laulumehed!

Susanna Kolga oli vahepeal kohvi keetnud ning saiadel ja kookidel lasti hea maitsta. Tujuküllane Kanada Päeva pühitsemine lõppes paar tundi enne vihmasadu — jõuti isegi kõik koristamistööd lõpetada ilusal päikesepaistelisel õhtupoolikul. Eesti Kodu oli pühitsenud ilusat ja meeldejäävat Kanada riigipüha — Kanada Päeva — oma kaunis aias.

•••••

Oma äsjasel külaskäigul Eestisse oli mul võimalus pühitseda ka Eesti riigipüha, nimelt Võidupüha oma kodumaal, kus sini-must-valged lipud lehvisid majadel ja riigiasutustel. Sain ka Viimsi Vabaõhumuuseumi maa-alal kaasa elada mereäärsele hiigel-jaanitulele, kuhu oli kogunenud hulgaliselt Viimsi ja Merivälja rahvast. Üle lahe paistis Tallinna siluett, mis on nüüd tublisti muutunud oma kesklinna kõrgehitustega. Mul on heameel, et saan need pidupäevad, nii Eestist kui ka Kanadast, paigutada oma mälestuste salve.

Märkmed: