Buxhoevedenite perekonna kokkutulek
Eestlased Saksamaal 12 May 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Buxhoevedenite perekonna kokkutulekust osavõtjad 2010 aastal Kõljalas  - pics/2016/05/47601_001.jpg
Buxhoevedenite perekonna kokkutulekust osavõtjad 2010 aastal Kõljalas
Fotod: P. Pillak
Buxhoevedenite perekond on üks vanemaid ja auväärsemaid baltisaksa perekondi, kelle hulgas on olnud nii piiskoppe kui ka tuntud sõjaväelasi ja riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on perekond regulaarselt koos käinud Põhja-Saksamaal Bexhövede nimelises kohas, kus nende juured on
 - pics/2016/05/47601_003.jpg
dateeritud XII sajandiga. 2001. aastal toimus perekonna kokkutulek Riias, kui seal tähistati linna asutamise 800. aastapäeva. Oli ju Riia linna asutajaks piiskop Albert – Albert von Buxhoeveden. Alates XIII sajandist on Buxhoevedenite ajalugu tihedalt seotud Liivi- ja Eestimaaga. See side katkestati Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud paktiga 1939. aastal, millega Balti riigid jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri ja siinsed baltisakslased kuulusid ümberasustamisele Saksamaale kuuluvatele aladele.

Tänasel päeval elab Buxhoevedeneid Saksamaal, Belgias, Šveitsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides,
piiskop Alberti mälestusmärk Riia Toomkirikus - pics/2016/05/47601_002.jpg
piiskop Alberti mälestusmärk Riia Toomkirikus
Brasiilias, Argentiinas, Austraalias, Soomes, Rootsis ja aastast 2014 ka Eestis. Buxhoevedeni nime kandjaid on maailmas kokku üle saja, kuid kokkutulekutel osalevad ka emaliini kaudu Buxhoevedenid. Eestis toimus Buxhoevedenite kokkutulek esimest korda 2010. aasta juulis, kus osalejaid oli veidi üle paarikümne. Koguneti Tallinnas, millele järgnes ringsõit Lääne- ja Saaremaal, kuhu siin ulatuvad enamuse tänaste Buxhoevedenite juured. Eelmine kokkutulek toimus Bremerhavenis ja Bexhövedes oktoobris 2013.

Sel aastal kogunetakse 13. mail Riias, kuhu on kohale lubanud sõita 56 Buxhoevdenit Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Bulgaariast, USA-s, Argentiinast ja Eestist. Riias külastatakse muude vaatamisväärsuste seas kindlasti Toomkirikut, kus 2001. aastal taasavati perekonna paljude liikmete osavõtul mälestusmärk kiriku ja linna rajajale piiskop Albertile. Käiakse ära Siguldas ja Turaidas, kus asuvate kindluste rajamine samuti piiskop Albertiga seotud. 15. mail sõidetakse Läänemaale, et tutvuda Lihula, Kullamaa, Koluvere ja Haapsaluga, mis kõik perekonna ajalooga tihedalt seotud paigad. 16. mai on pühendatud Tallinna vaatamisväärsustele. Seejärel sõidetakse Muhu- ja Saaremaale, kus käiakse perekonnaga seotud paikades nagu Kuivastu, Võlla, Liiva, Pädaste, Pöide ja Laimjala, ööbimiseks jõutakse Kuressaarde. Järgmisel päeval minnakse Jämajasse, Sõrve, Mõntusse ja Kudjapea kalmistule, kus on ka Buxhoevedenite kabel. Pidulik õhtusöök toimub Hermann Buxhoevedeni (1230–1285) rajatud Kuressaare piiskopilossis, kus on tänaseni ka Buxhoevedenite saal. Kolmandal päeval külastatakse Kõljalat, Kaalit, Kaarmat, Kärlat ja Paadlat. Neljandal päeval, tagasiteel mandrile, tehakse peatused Anglas, Leisil ja veel mõneski vaatamisväärses kohas, et õhtuks jõuda Haapsalu linna, mis on samuti eelpool nimetatud piiskop Hemann Buxhoevedeni asutatud. Sealses piiskopilossis toimub seekordse perekonna kokkusaamise viimane pidulik õhtusöök.

Peep Pillak
tel. +372 53099423
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus