10.–12. märtsil kohtusid Brüsselis enam kui 70 välismaal eesti keele ja kultuuri õpetamisega seotud inimest, et ennast erialaselt täiendada, tutvuda eesti keele õpetamisega erinevates riikides, jagada omavahel kogemusi ning saada üksteiselt tuge ja inspiratsiooni.
Tänavu kohtuti välismaal asuvas Eesti koolis juba kaheksandat aastat järjest. Eelmisel aastal leidis sündmus aset Stockholmis. Kolmepäevane kohtumine hõlmas loenguid, töötubasid ja külastusi.
Saksamaal tegutsevatest eesti koolidest käisid Brüsselis Maarika Bischoff ja Mari Alavere Berliini Eesti Koolist, Eha Salla Frankfurdi Eesti Koolist, Ave Vals, Kaur Kask ja Kristi Grünberg Hamburgi Eesti Koolist, Ave Kauber, Maarika Remmert, Mare Rahkema, Tuuli Solom Kölni Eesti Koolist ning Linda Blum ja Kaja Kriisa Müncheni Eesti Koolist.
Emakeelepäevade programm oli tihe, hõlmates erinevaid külastusi, töötubasid ja loenguid. Laupäevaseks peaesinejaks oli Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes rääkis Eesti esindamisest ja huvide kaitsest tänases muutuvas maailmas. Teised ettekanded keskendusid mitmekeelsusele, motivatsioonile, välismaal hariduse omandamisele ning Eestisse tagasipöördumisele. Töötubades arutleti laste lugemishuvi toetamise teemal, vaadati üle viimase aja muudatused keelereeglites, tutvuti draamaõpetuse aluspõhimõtete ning pärimuslike laulumängude õpetamisega.
Ettekannetega esinesid Maili Liinev (MTÜ Hooling), Katrin Maiste (Eesti Instituut), Irene Käosaar ja Riina Koolmeister (Haridus- ja Teadusministeerium) ning töötubasid viisid läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eesti keele tõlke ja tekstitöötluse osakonna juhataja Aivar Paidla, tunnustatud rahvamuusikud Leana Vapper ja Hartwin Dhoore ning Miksteatri näitleja ja lavastaja Kaido Rannik.
Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar andis ülevaate muu emakeelega õpilaste õppimisvõimalustest Eestis ning väljakutsetest mitmekeelse hariduse edendamisel. Keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister rääkis eesti keele tasemeeksami tegemise võimalusest väljaspool Eestit.
Arutleti, mida saab hariduse vallas teha, et võimalikult paljud välismaale läinud tuleksid Eestisse tagasi ja tunneksid end siin oodatuna.
“Väga tähtis on eesti keele oskuse säilitamine lastel, kes siirduvad koos vanematega pikemaks ajaks välismaale elama-tööle-õppima,” märkis Koolmeister. “Keeleoskus ei säili iseenesest ja lapse keeleoskuse arenguks ei piisa ainult sellest, kui lapsega kodus emakeeles rääkida. Last tuleb innustada oma eakaaslastega eesti keeles suhtlema, suunata teda eestikeelset meediat jälgima ning kasutada aktiivselt olemasolevaid võimalusi, olgu selleks siis e-õpe või osalemine keelelaagrites või pühapäevakoolides.”
Üritusel osalejad said külastada huvikooli Eesti Kooli Belgias tunde ja Laekenis asuvat Brüsseli IV Euroopa Kooli, kus eelmisel sügisel avati esmakordselt Euroopa Koolide süsteemis eesti sektsioon.
Belgia Eesti Koolis on sellel õppeaastal 120 last. Brüsseli Euroopa koolis õpib kokku 180 eesti last, neist 110 nooremas ja 70 vanemas kooliastmes. Mõlemad õpetuskohad saavad Eesti riigilt eestikeelset õppevara, Belgia Eesti Kool on saanud rahalist toetust õppetöö läbiviimiseks.
Brüsseli Euroopa kooli on ministeerium lähetanud neli õpetajat – Edward Kessi, Kristina Ude, Regina Eimre ja Jelena Bessonova.
Kuna enamikes riikides tegeleb suur osa õpetajatest eesti keele ja kultuuri õpetamisega siiski vabatahtlikuna põhitöö kõrvalt, siis pöörati seekordsel kokkusaamisel erilist tähelepanu ka enesehoiule ja motivatsiooni säilitamisele töötades vabatahtlikuna.
Sündmust käis vahendamas ka Eesti Rahvusringhääling.
Kokku oli tulnud suur hulk toredaid inimesi paljudest Euroopa eesti koolidest ja neil kõigil oli hinges üks tunne – olla eestlane ja anda seda edasi järgmisele põlvele.
Tore on näha, kui palju on tegelikult neid inimesi, kes ühe kindla eesmärgi nimel tahavad ja jaksavad pingutada!
Tänu eesti koolile on minu lastel tekkinud tugevam huvi ja vajadus teada, mis keel see on ja mis inimesed need on, kes siin Saksamaal teise keelena eesti keelt räägivad.
Vahel on päevi, kus ei jõua ja pole aega kooliasjadega tegelda, kuid sellest hoolimata on alati end kokku võetud ja asjad ära tehtud.
Minu jaoks oli väga meeldiv üllatus, kui palju Eesti riik oma rahvuskaaslasi välismaal toetab ja neid inimesi hindab, kes vabatahtlikult töötades laste jaoks sel viisil olemas on.
Emakeelepäeva raames kokkusaamine andis palju jõudu ja indu, et edasi püüda.
Aitäh, Brüsseli Eesti Kool, toreda ürituse organiseerimise eest! Jõudu ja jaksu kõigile eestluse ülal hoidmisel.
Ave Kauber
Kölni Eesti Kool
Foto: MEP Tunne Kelami büroo