Venemaa veterinaarameti delegatsioon osaleb täna Brüsselis Euroopa lihatootjate- ja töötlejate korraldatud konverentsil, mille päevakorras on tähtsal kohal diskussioon Venemaa tervise- ja sanitaarstandardite süsteemi üle.

See süsteem on Euroopa sealihatootjate seas külvanud samal määral õudust nagu mõni seagripipuhang, sest oma veterinaaride käsul on Moskva viimastel aastatel need standardid appi võtnud, tõkestamaks Euroopa sealihaeksporti, kirjutas Financial Times.

Üks Euroopa suuremaid lihatootjaid, Saksamaa firma TönnieFleisch läks sel aastal Vene reeglitega pahuksisse ja sai impordikeelu.

"Nad võivad tulla ühte vabrikusse ja öelda: "Oi, need uksed peavad olema plastist!", ja teises öelda: "Oi, need peavad olema puidust!", rääkis üks põllumajandusatašee, kes on Venemaaga maid jaganud Brüsselis tööleasumisest saadik - neli aastat.

Ühe Euroopa komisjoni ametniku sõnul on Venemaa reegleid raske kätte saada ning neid muudetakse sageli. Asja teeb veel halvemaks see, et Vene inspektorid ei avalda kirjalikke raporteid ning seetõttu jäävad kontrollitud ettevõtted imestama, mida peaks parandama ja kuidas.

Venemaa poliitika on viinud selleni, et näiteks Hollandi sealihaeksport Venemaale on kolme aastaga 40% vähenenud. Venemaa on aga sellele vaatamata suurim Euroopa Liidu sealiha ostja.

Lihatootjad kahtlustavad, et Venemaa tervisestandardid eksisteerivad mitte niivõrd tarbijate, vaid alles verisulis kodumaise tootmise kaitseks. Nendele kahtlustele annab tuge tõsiasi, et Moskva on püstitanud ülesande rahuldada siseriiklik vajadus sealiha järele viie aasta pärast omal jõul.

Heikki Aasaru

Märkmed: