See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/brusselis-alustas-tegevust-eestikeelne-kogudus/article34838
Brüsselis alustas tegevust eestikeelne kogudus
20 Jan 2012 Tiiu Pikkur
Lõikustänupüha, 9. oktoober 2011 jääb EELK ajalukku kui päev, mil alustati eestikeelsete jumalateenistustega Euroopa Liidu pealinnas Brüsselis.

Avajumalateenistus peeti Brüsseli Rootsi kirikus. Teenisid Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Eesti kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik. Laulis kohalik eestlaste segakoor BEENE Kaido Janke juhatusel, organist oli Wouter Verheyden.

Jumalateenistusele oli kogunenud poolsada Brüsseli eestlast. Kirikuliste hulgas olid ka Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas perega ja Eesti sõjaline esindaja NATO ja EL juures brigaadikindral Neeme Väli abikaasaga. Et Brüsselis töötab palju noori, võib vastasutatud kuulutuspunkti küll EELK noorimaks liikmeskonnaks hinnata.
Jumalateennistuse algul ütles südamliku teretulemast Rootsi koguduse õpetaja Lars Eric Rännar. Pihitalituse viis läbi õp Nõmmik, Vana Testamendi teksti luges EL-i välisteenistuse üksuse juht Alar Olljum.
Oma jutluses rääkis Jaan Tammsalu tänulikkusest. Kas oleme ikka tänulikud, kui sageli me tänu väljendame? Inimene harjub ju kõigega ja kipub ikka rohkem kiruma, kui olema tänulik selle eest, mis meil on. Ta tuletas meelde Pauluse sõnu, kes kutsub rõõmustama alati.
Eestikeelsete jumalateenistuste soov tuli Brüsseli eestlaskonnalt juba mõni aeg tagasi. Kõigil naaberriikidel on Brüsselis oma kogudused olemas. Rootsi kogudusse kuulub ka eestlasi. Õp Nõmmik oli teinud suure eeltöö: kohtunud Brüsselis töötavate Eesti ametnikega, käinud läbi võimalikud kohad, kus jumalateenistusi saaks pidada. Valituks osutus kohalik Rootsi kirik: suuruse, asukoha ja üürihinna tõttu igati sobiv koht. Nõmmik leidis endale ka tubli abilise, oma kunagise leerilapse Kadri Raudkivi, kes töötab Eesti esinduses NATO juures.

Otsustati hakata pidama jumalateenistusi neli korda aastas: aasta esimesel poolel kaks korda, lõikustänupühal ja advendiajal. Soovitakse leerikursust, ristimisi. Leeriõpinguid võiks alustada kohapeal, kuid praost Tammsalu pakkus võimaluse tulla koos Tallinna Jaani koguduse leerilastega laagrisse Pilistverre. See ettepanek leidis huvi ja heakskiitu.

Foto: Brüsseli koguduse avajumalateenistusel teenisid õpetajad Tõnis Nõmmik ja Jaan Tammsalu.   F: T. Pikkur  - pics/2012/01/34838_001_t.jpg
Foto: Brüsseli koguduse avajumalateenistusel teenisid õpetajad Tõnis Nõmmik ja Jaan Tammsalu. F: T. Pikkur


Piiskop Tauli tervitus

Välis-Eesti piiskop Andres Taul oli saatnud tervituskirja, kus seisab muuhulgas: „Mul on suur rõõm, et killuke paguluses asutatud koguduste ajaloost on jõudnud ka teieni. EELK Välis-Eesti piiskopkond on annetanud Brüsselis loodavale uuele kogudusele armulauariistad, mis 1949. a alates teenisid üht Kanadas asutatud vanimat pagulaseestlaste kogudust Sudburys. Tänaseks on sealne eestlaste kogukond mujale ümber asunud ja otsustanud koguduse tegevuse lõpetada. Aga tuhandetele kodumaata jäänud eestlastele oli just esimestel pagulasaastatel see kogudus osaduseks, mis aitas säilitada emakeelt, esivanemate usutunnistust ja palvesidet kodumaaga. Seega on nendes altaririistades võimalik täna ühte liita üks väliseesti vanim ja noorim kogudus.

Soovin, et teie koguduse osadus võiks olla toeks igaühele, kes siia palvele tuleb. Olgu teil võõrsil elades või töötades alati tuntavalt olemas see vaimne ja vaimulik emakeelne Jumala Sõna vankumatu alus, mis juuri kodumaa mullas kinni hoiab ka võõrsil.“

Õp Nõmmik annetas alba ja neli stoolat, Eestist on kogudusele saadetud Kiriku Laulu- ja Palveraamatuid ning leeriõpikud.

Teine jumalateenistus peeti juba kolmandal advendipühapäeval, 11. detsembril. Teenis õp Tõnis Nõmmik ja jutlustas Eesti kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Kaasa teenis eesti segakoor BEENE Kaido Janke juhatusel, organist oli Wouter Verheyden. Osales üle kuuekümne inimese. Õpetaja Nõmmik pidas ka esimese leeritunni kolmele leeriõpilasele. Samuti kohtus ta Luksemburgi eestlastega, kes on väga huvitatud vaimuliku teenimise alustamisest Luksemburgis. Brüsselis on järgmine jumalateenistus pühapäeval, 29. jaanuaril.

Brüsselis elab ja töötab paar tuhat eestlast, ka Luksemburgis on peamiselt Euroopa Liidu asutustes tööl sadu eestlasi.
Märkmed: