See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/briti-professor-briti-vaed-peaksid-olema-valmis-sekkuma-rahvuskonflikti-eestis-eplo/article23922
Briti professor: Briti väed peaksid olema valmis sekkuma rahvuskonflikti Eestis EPLO
28 May 2009 EWR Online
Toimetaja: Ott Heinapuu EPLO

Suurbritannia peaks olema valmis sõjaliselt sekkuma Ida-Euroopas puhkevatesse rahvuskonfliktidesse, sealhulgas tarvidusel kaitsma Eesti venelasi ja ära hoidma Venemaa invasiooni Eestisse, kirjutas Londoni ülikooli King’s College’i rahvusvaheliste suhete professor Anatol Lieven ajakirja Prospect arvamusloos.

Briti kaitsekulutused tuleks ümber kujundada nii, et riik oleks valmis sõdima väikesi sõdu Euroopa äärealadel, sest pika ja sügava majanduskriisi ajal võib sattuda löögi alla rahvustevaheline rahu Ida-Euroopas ja Balkanil, kirjutas Lieven.

„Need ohud võivad ilmuda mitte ainult riikides, mis soovivad Euroopa Liidu ja NATOga ühineda, vaid ka maades, mis juba on liikmed, nagu näiteks Baltimaades, kus elab rahulolematu vene vähemus, kellel on Moskva toetus, ja kus valitseb järsk majanduslangus (Läti majandus kahanes 2009. aasta esimeses kvartalis 18 protsendi võrra),“ kirjutas Lieven. „Juhul kui Lätis või Eestis puhkevad väga tõsised etnilised kokkupõrked, on esmatähtis, et Lääne-Euroopa väed oleksid valmis sekkuma – nii selleks, et kaitsta kohalikke venelasi, kui ka selleks, et hoida ära Venemaa interventsiooni.“

Euroopa Liitu kuulub ka Rumeenia, millel on üsna suur ungarlastest vähemus – 2002. aasta rahvaloenduse järgi 6,6 protsenti rahvastikust ehk 1,4 miljonit inimest, kes elavad enamasti riigi loodeosas Transilvaanias ehk Erdélys. Ungarlasi on Rumeenias taga kiusatud, sealhulgas Nicolae Ceauşescu diktatuuri ajal, mis lõppes 1989. aasta esimesel jõulupühal, kui Ceauşescu kaamerate ees maha lasti. Kuid ungari vähemuse staatus on Lieveni sõnul siiamaani otsustamata.

Lieven näeb ebakindlust ka Kosovos ja Bosnias, kuigi Bosnia sõda lõppes juba 14 aastat tagasi ja lääneriigid on seal kohal olnud kõik vahepealsed aastad.

Pole garantiid, et USA idaeurooplastele appi tuleb

„Kui tüli tuleb majja, pole mingit garantiid, et Ameerika Ühendriigid tulevad appi. Läbikukkumine omaenda territooriumil võib veel saada saatuslikuks Euroopa Liidu projektile, milles Suurbritannial on elutähtis osa. Seepärast lasuvad Suurbritannia tõelised prioriteedid Euroopas,“ argumenteerib Lieven, lisaks võivad britid ette võtta üksikuid väikesemõõdulisi operatsioone Lääne-Aafrikas, nagu näiteks Sierra Leone operatsioon. Suuremateks tegeliku mõjuga ettevõtmisteks pole Lieveni sõnul lihtsalt jõudu. Ta suhtub näiteks kriitiliselt sellesse, et Suurbritannia poliitika on jäänud võrdlemisi otsustusvõimetuks ning praegu osaletakse nõrgema partnerina sellistes pooleldi ettevalmistamata sõdades nagu Iraagi ja Afganistani oma, milles pole suuremat võimalust edu saavutada.

„Suurbritannia suur probleem on aga selles, et riigi oma kaitseringkondade eliit ei talu mõtet sellest, et riik kuulub samasse kategooriasse kui Saksamaa või Itaalia – need on suured Euroopa riigid, mille mõju Euroopast väljaspool on piiratud,“ selgitab Lieven komistuskivi. „Suurem keskendumine Euroopale suurendaks, mitte ei vähendaks meie populaarsust väljaspoolses maailmas; samuti ei tähendaks see loobumist majandusliku abi osutamisest maadele, mis on Suurbritannia julgeolekule olulised, nagu Pakistanile.“

Liivi kuninga Kaupo järeltulija ja baltisaksa vürstisoo võsu

Anatol Lieven, kes on varem ajakirjanikuna kajastanud Timesile esimest Tšetšeenia sõda ja töötanud Financial Timesis Kesk-Euroopa korrespondendina, kuulub baltisaksa päritolu Vene vürstisuguvõsasse (Lievenid või Liewenid), kes loevad ennast liivlaste kuninga Kaupo järeltulijaks, liivi päritoluga on seotud ka nende nimi.

Professori nimekaim vürst Anatoli Pavlovitš Lieven juhtis Esimese ilmasõja järgsetel keerulistel aegadel valgete armeed ning sattus vastuollu teise valge väejuhi, kindral Pavel Bermondt-Avaloviga ning keelas oma vägedel võidelda Eesti ja Läti vägedega. Hiljem sai vürst Anatoli Pavlovitšist Läti kodanik ja tellisetööstur.

Väidetavalt oli 28 000-lise tiraažiga Prospect peaminister Tony Blairi kontori töötajate üks lemmikajakirju Blairi võrdlemisi pika võimuaja lõpupoole.
Märkmed: