Brazauskase matustel olid kohal paljud riigijuhid PM
In Memoriam | 01 Jul 2010  | EWR OnlineEWR
Endise Leedu presidendi Algirdas Mykolas Brazauskase matusteks sõitis täna Leetu hulgaliselt riigijuhte, teiste seas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ning eelmine riigipea Arnold Rüütel, vahendas uudisteagentuur LETA.

Lisaks on kohal Läti riigipea Valdis Zatlers, endine riigijuht Guntis Ulmanis ja kunagine peaminister Andris Berzinis.

Kaugemalt sõitis kohale Gruusia president Mihheil Saakašvili, aukülaliste hulgas on ka endised Poola presidendid Lech Walesa ja Aleksander Kwasniewski, Ukrainast Leonid Kutšma, Venemaa presidendi kantselei ülem Sergei Narõškin, Euroopa Komisjoni volinik Algirdas Semeta jne.

Zatlers, Ilves ja Saakašvili jätsid Brazauskasega hommikupoolikul koos hüvasti, kirjutas LETA. Eesti presidendi kantselei teatel pani Ilves pärja president Brazauskase sarga ette, avaldas kaastunnet lahkunu lähedastele ning tegi kaastunderaamatusse järgmise sissekande:

«President Brazauskas jääb meie südametesse ja meie mälestustesse kui Leedu patrioot, kes aitas juhtida oma kodumaad tagasi vabadusse ja demokraatiasse. Algirdas Brazauskast jääme me mäletama ka kui inimest, kelle tegevus, tema isiklikud ja poliitilised valikud Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise ajal tõstsid ta Leedu liidriks, oma maa suureks kodanikuks. Ta tegi kõik, et kindlustada oma riigi iseseisvus ja koht Euroopas. Meie juurest on lahkunud oma rahva vabaduse kindlustaja, Eesti sõber ja liitlane. Langetan pea president Algirdas Brazauskase mälestuse ees. Eesti leinab koos Leeduga.»

Hüvastijätuüritused Vilniuses algas juba kell 11 hommikul. Kell pool kaks peaks presidendi palees toimuma viimane austamine, misjärel matuserongkäik alustab liikumist Antakalnise surnuaia poole.

Brazauskas suri laupäeval 77 aasta vanuses vähki.

Brazauskas sai Leedu Kommunistliku Partei liidriks 1988. aastal ning otsustas aasta hiljem Moskvast lahku lüüa. Brazauskasest sai Leedu iseseisvuse taastamise järel sotsiaaldemokraat, kes valiti 1993. aastal presidendiks ja 2001. aastal peaministriks.

Toimetas Liisi Poll

 
In Memoriam