Bioloog: parim aeg seenelkäiguks on käes, kuid seened võivad kasvada "valedes" kohtades
Eestlased Eestis 08 Sep 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Delfi Rahva hääl
 - pics/2014/09/43061_001.jpg
08. september 2014 11:31
Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi botaanika ja mükoloogia lektor
toimetas: Ragnar Teeveer
Puravik Puravik
Foto: Delfi lugeja foto

Seened on praeguseks jõudnud reageerida augustikuistele vihmadele ja poevad hoolega maa seest välja, aga vähemalt Põhja- ja Lääne-Eestis hakkab viimase nädala põud uute seente tulemist takistama. Esimese hooga tulijate järel tuleb hilissuve ja sügise seeni ilmselt oluliselt vähem.

Hilisema sügise seente, näiteks porgandriisikate, kaskede aluste tõmmuriisikate, heinikute ja kollakate kukeseente kohta on praegu veel raske ennustada.

Seeni on metsas praegu väga ebaühtlaselt. Kuivemad metsad – need tavapäraselt seeneliste poolt hinnatud nõmme- ja palumetsad – võivad olla päris tühjad. Seeni on rohkem märjemates metsades: niiskemates laanemetsades ja soostuvates metsades, aga ka loo- ja salumetsade lohkudes.

Ka seal kasvavad seened sageli väga laiguti – mingil alal tuleb neid väga palju ja väga uhketena – väikeselt lapilt võib kohe korvitäie kätte saada, aga siis on samalaadses metsas tükk maad tühjust. Otsimist on rohkem: tavapärased kohad võivad tühjad olla, aga laikudel, kus seeni on, on neid enamasti väga palju. Ja mis peamine: praegu pole nad veel ussitanud.

Põuaga jäid seeneussid nälga. Nüüd võtab nendel sääskedel nädala-paar, et arvukus hakkaks taastuma. Möödunud nädalavahetusel sai peaaegu kõik seened isuäratavalt noortena ja puhtalt kätte. Järgmiseks nädalavahetuseks võivad riisikad olla küll suuremad, aga vananevalt tuimemad ja juba rohkem ussitanud.

Magusaid hilissuviseid pilvikuid on metsades praegu peaaegu keskmisel hulgal. Riisikatega on olukord ebasühtlasem: tulevad arvukad kaseriisikad, ka tõmmuriisikad, õunriisikad ehk vöötriisikad ja kamperriisikad. Hajusalt on männiriisikaid, aga tavariisikaid ja kollariisikaid peaaegu polegi leidnud. Kuuseriisikaid on vaid üksikutes kohtades.

Lambatatikaid, mis on maitsvad söögiseened, on kõikjal hästi palju. Puravikest hiilgavad haavapuravikud ja teised punapuravikud. Kivipuravike kogumikud on eriti võimsad. Harilikke kukeseeni on vähe, aga kindlasti tuleb rõhutada, et need võivad kasvada "valedes" kohtades – tavapärastes seenekohtades võib laiutada tühjus.

Söögiseeni otsides tuleb tähelepanelik olla. Soostuvates turbasamblaga metsades on tänavu rohkesti ka surmavalt mürgist valget kärbseseent. Seega ettevaatust šampinjonide leidmisel. Rabametsades on surmavalt mürgist kühmvöödikut.

Hea lugeja, kui oled lähiajal pildistanud mõnd vinget seent, siis näita seda ka teistele! Kui aga asutad end just praegu metsa minema, siis ära unusta oma põnevatest leidudest pilte teha! Fotod erinevatest seentest, jutud seenelkäikude ja info selle kohta, kus tänavu seeni leidub, on oodatud aadressile !
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus