Bildt rääkis Tallinnas toimuval konverentsil, et viimased 20 aastat on Eesti, Läti ja Leedu jaoks olnud imeline edulugu.
"Riik tuli üles ehitada varemetest. [Eesti] majandus oli täielikult sõltuv kokku kukkuvast Nõukogude Liidust. Ma mäletan neid päevi, kui Tallinnasse poodi minnes ei olnud lettidel mitte midagi ja inimesed nälgisid. Majandus tuli enam-vähem uuesti üles ehitada," ütles ta.
"Kui me oleksime küsinud mõnelt inimesel 20 aastat tagasi augustis, kas Eestit, Lätit ja Leedut vaadatakse kui majanduslikke edulugusid, nad on NATO ja Euroopa Liidu täisliikmed, ja ta oleks sellele vastanud "jah", oleks teda ilmselt peetud hulluks," märkis Bildt.
Praegu tuleks tema sõnul mõelda aga eelkõige sellele, mida toovad järgmised 20 aastat. "Me ei tea, mis toimub aastal 2031. Me teame mõningaid väljakutseid, millega peame tegelema. See on hea, kuid mitte piisav. Maailm muutub väga kiiresti ning Euroopa on olukorras, mis meenutab kriisi," sõnas Bildt.
"Kui me räägime Euroopa Liidu ja Euroopa integratsiooni kriisist, tuleks muidugi märkida, et defitsiidid ja võlad on lõunas ning kasv ja innovatsioon on põhjas. Loomulikult peame me neid aitama, aga samal ajal peame me jätkama selle arendamist, mida on nimetatud Põhjamaade edulooks," rõhutas Rootsi välisminister.
Bildti sõnul muutuvad tingimused globaalsel tasandil konkureerimiseks väga kiiresti. Ta meenutas, et 1990. alguses tutvustati GSM-i ning internet hakkas muutuma kasutuskõlblikuks, kuid praegu neil üle maailma miljardeid kasutajaid.
"See kõik jätkub ka järgmise 20 aasta jooksul. Me peame olema globaalsed innovatsiooni- ja hariduskeskused, sest vastasel juhul hakkame me oma edumaad kaotama. Me peame olema pühendnunud eurooplased ning rajama Euroopa integratsioonile uue struktuuri," ütles ta.
"Ei ole vahet, kas me oleme rootslased või eestlased, globaalselt oleme me üsna väikesed tegijad. Seetõttu peame me tegutsema nende eesmärkide nimel koos," rõhutas Bildt.
Oliver Kahu