See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/bibliograafia-klubi-joulude-ja-25-aastapaeva-tahistamisel/article30915
Bibliograafia Klubi jõulude ja 25. aastapäeva tähistamisel
07 Jan 2011 Aino Müllerbeck
14. detsembril toimus Torontos Tartu Instituudi juures töötava Bibliograafia Klubi traditsiooniline jõulueine, seekord kokkupõimituna klubi 25. aastapäeva omavahelise koosviibimisega. Jõulupuud särasid taas laudade nelinurkse kujundi keskel sel külmal jõulukuu päeval, tuues soojust ja energiat meie peresse. Klubi asutaja dr. Endel Aruja oli see, kes meile sellise laudade asetuse traditsiooni paika pani.

Avasõnas tervitas klubi juhataja prof. Jüri Daniel soojalt ja humoorikalt külalisi ja omasid, soovides rahumeelset ja produktiivset aastat vastvalminud ja renoveeritud arhiiviruumides, samuti edukat uut veerandsajandit. Erilise tervituse edastas ta Vello Tõule, keda oli nädal tagasi tabanud tõsine terviserike ja kes nüüd tänu klubikaaslase Suit Olveti ja ta abikaasa Jane’i lahkele abile meie keskele toodi. Samuti avaldas ta tänu Jane’ile klubis usinasti töötamise tunnustuseks, kuigi ta pole eestlane. Avapalvuse lausus pastor Jüri Puusaag, paludes temale omasel armsal viisil õnnistust Bibliograafia Klubi tööle ja selle liikmeile ka isiklikus elus. Järgnev ühislaul „Püha öö“ sisendas hardalt pühaliku meeleolu. Pastor Jüri Puusaagilt oli meile ka jõulukõne, mis leidis eriliselt sooja vastuvõtu. Ta kõneles meile Luukasest ja teistest jõuluevangeeliumi kirjapanijatest kui bibliograafidest, kes peale Jeesuse surma kogusid kokku, panid kirja ja säilitasid kõik Jeesuse kohta käiva materjali, mis nende hoolsa töö tagajärjel kokku jõuti koguda. See tegevus nõudis neilt suuri pingutusi, hoolt ja hardumust. Ka Bibliograafia Klubi liikmed on täitnud usinasti oma ülesandeid eesti ühiskonna loomingu ja informatsiooni kogumisel ja säilitamisel, nüüd juba üle 25 aasta.

Juubelikõne oli Erich Rannu hooleks, kelle dr. Aruja värbas liikmeks ja üheks kuueteistkümnest direktorist a. 1985. Ta sõnad kudusid me silmade ette elava kanga, millele olid märgitud näiteks esimesed suuremad ostud klubile Kanada valitsuse poolt annetatud rahadega: kopeerimismasin ja esimene arvuti. Selle viimase sisseseadmisega oligi Erich Rannu kõvasti ametis. Nüüdseks on arvutite arv mitmekordistunud ja see esimene on nagu ajast maha jäänud. Töökoosolekuid peeti korp! Rotalia poolt klubile loovutatud ruumis Tartu College’is. Sellest ongi saanud Bibliograafia Klubi ajalooline tuba. Erich Rannu töötas algaastail ka kirjatoimetajana. Juba siis korraldati rohkesti üritusi ja näitusi. Temale on eriliselt meelde sööbinud näitus „Põgeniku kaasavara“ (üldkorraldaja Aksella Lokk), aastal 1988. Seal esitati läbilõige paljust, mis haarati kiiruga kaasa suurel põgenemisel a. 1944. Väljapanekuid oli ligi 90-lt isikult. Kahjuks pidi Erich Rannu hiljem klubi tööst eemale jääma, kuna ärilised ettevõtmised Eestis viisid ta tihti pikemaks ajaks sinna. Uuematel liikmetel oli huvitav tutvuda klubi algaastate miljööga.
Bibliograafia Klubi naisliikmeid jõulu- ja 25. aastapäeva pidulikul einel. Vas. klubi abijuhataja ja ürituste komitee juhataja Aino Müllerbeck ja Aimi Zechanowitsch koos uuemate ja nooremate liikmetega: Asta Lokk Parming, Anu Jõe, klubi laekur Reet Petersoo. Foto: Vktor Libe<br> - pics/2011/01/30915_1_t.jpg
Bibliograafia Klubi naisliikmeid jõulu- ja 25. aastapäeva pidulikul einel. Vas. klubi abijuhataja ja ürituste komitee juhataja Aino Müllerbeck ja Aimi Zechanowitsch koos uuemate ja nooremate liikmetega: Asta Lokk Parming, Anu Jõe, klubi laekur Reet Petersoo. Foto: Vktor Libe


Meie praegune ülemus, energiline ja armastusväärne Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar Piret Noorhani valgustas oma sõnavõtus eelseisvat tööd ja „tulevikumuusikat“, näit. võimalikku näitust Toronto eestlaste esimestest ärilistest ettevõtetest. Selleks vajame fotosid ja infot! Peaarhivaaril oli hea meel märkida, et klubi on saanud uusi, nooremas pensionieas olevaid liikmeid. Meie vanemad liikmed langevad paratamatult üksteise järel reast välja. Nii on elu kulg…

Veel kuulsime Vello Tõu haiglas kirjapandud nii kurba kui ka humoorikat lugu haigestumisest ja haiglas veedetud päevadest. Siinkohal suur tänu Vello Tõule kauni laululehe eest, mille ta valmistas vahetult enne haigestumist.

Kurbade nootidega me jõuluvaheajale ei siirdunud. Aino Müllerbeck esitas lõpuks humoristliku eesti jõulumuinasjutu „Vares Villemi jõulud“ (autor Henno Käo), millest selgus, et vareselgi on jõuluaeg meeldivaimaks ajaks, mil valitseb rahu maailmas ja kõigil olevustel on üksteisest hea meel.

Meie koosviibimine oli mitmedimensiooniline. Minevikus sammusime koos Erich Rannuga, olevikus maitsva toidu, joogi ja kõige parajasti toimuvaga, tulevikus Piret Noorhani kõnega. Kõige üle laotus nagu nähtamatu, kuid tajutav kõrgema vaimu valdkond pastor Jüri Puusaagi jõulukõnes… Oli sisukas, pidulik elamus Bibliograafia Klubile ja külalistele. Nii siirdus klubi pere rõõmsas ja lootusrikkas meeleolus jõuluvaheajale.
Märkmed: