BERNIE SANDERS: Nälgimispalk ja pankade ahnus peavad kaduma! (3)
Rahvusvahelised uudised 01 Mar 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/03/47162_001.jpg


http://www.pealinn.ee/koik-uud...

Kas meie tänased valitsuspoliitikud julgeksid võtta suurpankadelt võimu ja tõsta alampalga kahekordseks? Vastus on kindlasti ei. Seevastu Ameerika presidendiralli üks favoriite Bernie Sanders tahab järsult tõsta rikaste makse ja lammutada suurpankade võimu. "Ahnus peab lõppema," kinnitab Sanders, kelle sõnul on juurdepääs arstiabile ja tasuta kõrgharidusele iga inimese põhiõigus.
Pilt: Scanpix

BERNIE SANDERS: Nälgimispalk ja pankade ahnus peavad kaduma!

Maarja-Liis Arujärv, 29. veebruar 2016

Kas meie tänased valitsuspoliitikud julgeksid võtta suurpankadelt võimu ja tõsta alampalga kahekordseks? Vastus on kindlasti ei. Seevastu Ameerika presidendiralli üks favoriite Bernie Sanders tahab järsult tõsta rikaste makse ja lammutada suurpankade võimu. "Ahnus peab lõppema," kinnitab Sanders, kelle sõnul on juurdepääs arstiabile ja tasuta kõrgharidusele iga inimese põhiõigus.


Maailma ühe võimsama riigi USA presidendivalimisi on Eesti meedias seni kajastatud pigem Eesti ego upitamiseks, tsiteerides vabariiklaste kolmanda järgu poliitiku Ted Cruzi kiitvat lauset meie riigi ühetaolise maksusüsteemi kohta. Fakt, et Ted Cruz tahab võtta miljonitelt ameeriklastelt tervisekindlustuse ja erastada sotsiaalkindlustuse, jääb Eesti meediale teisejärguliseks. Teiseks – Eesti soosib meedias just vabariiklasi ehk parempoolseid, demokraadid on liiga "vasakul" ja nende mõtted võivad minna teravasse vastuollu meil valitsevate majandusdogmadega. Ka seetõttu võtab just vabariiklane Donald Trump ja tema parukas suure osa meie meedia tähelepanust.

Tänane majandus tapab

Kuigi demokraatide presidendikandidaatidest on Hillary Clinton inimestele kindlasti tuntum, on just 75-aastane ja end demokraatlikuks sotsialistiks nimetav Bernie Sanders see, kelle vasakpoolsemaid vaateid toetab enamik demokraatide noori valijaid. Kui Ameerikas antaks valimisõigus nagu Eestistki 16-aastastele, valiks enamik neist oma nobedate näppudega just Sandersit. Aga miks?

Sandersi põhiline trump on see, et ta julgeb minna otse sõtta finantsmaailma ja rikastega. "Pettus on Wall Streeti ärimudel," lausus Bernie Sanders ja viitas ka filmis "Wall Street" kõlanud tsitaadile: "Ja lubage mul öelda – ahnus ei ole hea. Kui pank on liiga suur, et pankrotistuda, on ta liiga suur, et eksisteerida." Sanders tahab lammutada ja tükeldada suurpangad ja teised hiidkorporatsioonid, mis oma suurusega kujutavad majandusele ohtu.

"Reaalsus on, et valitsus ei kontrolli Wall Streeti," nentis Sanders oma kuumas finantsoligarhia vastases kõnes, mille esinemist kuulama tulnud toetajad lõpetasid lausega: "Wall Street kontrollib valitsust!"

Seetõttu ei võta ta ka valimiskampaaniaks erinevalt Hillary Clintonist raha suurkorporatsioonidelt – Sandersi kampaaniaraha tuleb väikeste annetustena otse rahvalt.

Sandersi häirib sügavalt USA ühiskonna vaesus ehk karjuv varanduslik ebavõrdsus. "USA-s on rohkem rikkust ja samas rohkem ebavõrdsust kui üheski teises peamises arenenud riigis, lõhe rikaste ja vaeste vahel on täna suurim alates 1920ndatest," lausus Sanders, kes võitleb keskklassi taastamise eest. "Tänane majandus tapab," leiab Sanders. "Miks pole uudis see, et eakas koduta inimene sureb, kuid uudis on see, kui börs kukub 2%," tsiteerib ta paavst Francist.

Sanders teatab miljardäride klassile otsesõnu: "Te ei saa saada kõike. Te ei saa suuri maksualandusi, kui selle maa lapsed on näljased. Te ei saa jätkata töökohtade üleviimist Hiina, kui meie inimesed on tööta. Te ei saa peita oma kasumeid maksuparadiisidesse – teie ahnus peab lõppema. Te ei saa kasutada kõiki Ameerika eeliseid, kui te keeldute aktsepteerimast oma kohustusi." Ka Hillary Clinton on tulnud välja kavaga vähendada majanduses finantsmaailma spekuleerimist ja toetada ettevõtete pikaajalist ülesehitamist.

Keskklassilt võetud vara tuleb tagasi võtta


Sandersi sõnul on USA meestöötaja reaalpalk praegu 783 dollarit väiksem kui 42 aastat tagasi. Inimesed teevad üha pikemaid päevi ja saavad üha vähem palka ning laste vaesus on USA-s arenenud riikide kõrgemaid.

Poola juurtega Sanders ei kuuluta lihtsalt ilusaid unistusi õiglasemast Ameerikast. Ta on end ka tegudega tõestanud, olles 80ndatel kolm valimisperioodi linnapea Burlingtonis, mis on üks parema elukvaliteediga linnu USA-s. US News Reporti andmetel oli Sanders 1987. aastal üks Ameerika parimaid linnapäid, kes käivitas esimesena suure linnaehitusprogrammi ja juhtis ka telesaadet "Sanders suhtleb kogukonnaga". Hiljem on ta olnud kongresmen ja ka senaatorina ülipopulaarne. 2015. aastal oli ta saja senaatori seas rahva lemmik.

Sandersi populaarsus on seda üllatavam, et meie siin Eestis eeldame, et Ameerika on pigem neoliberalismi usku, kuid järelikult on pankadest alguse saanud majanduskrahh ja ka "Occupy Wall Street" liikumine pannud ameeriklased senistes majandusdogmades kahtlema. Kui Eestis saavad siiani kõik majanduskasvu usku paremerakonnad süüdimatult luuletada, et vaid majanduskasv tõmbab automaatselt kogu rahva vaesusest välja, siis Sandersi kõrval on nüüd ka Hillary Clinton kuulutanud, et nn nõrgumisteooria, mille kohaselt vaid majanduse tõus aitab kõigil rikkamaks saada, tuleb visata ajaloo prügikasti.

Seega – et vaesust vähendada, on ikkagi vaja õiget maksupoliitikat. "Me peame jagama tagasi keskklassile selle vara, mis vahepeal on rikkaim 1% tagurpidi Robin Hoodi kombel endale jaganud," ütles Sanders, kes tahab luua umbes 13 miljonit töökohta, ehitades üles Ameerika laguneva infrastruktuuri.

Kuigi erinevalt Eestist kehtib Ameerikas ka praegu astmeline tulumaks, tahab Sanders ülirikaste makse tõsta, sest reaalselt maksavad jõukaimad finantshaid ja miljonärid maksudega manipuleerides praegu ikkagi vähem makse kui tavatöötajad. Kõrgeim maksumäär rikastele peaks olema vähemalt 50% kanti, leiab Sanders, kes teab oma lapsepõlvest, mis on majanduslik puudus.

Samuti tahavad nii Clinton kui Sanders tõsta alampalka 7 dollarilt tunnis vähemalt 15 dollarini tunnis. "Praegune alampalk on nälgimispalk – me peame tõstma ta elamispalgaks," lausus Sanders, kelle sõnul miinimumpalga tõstmine vaid ergutab majandust. "Osariikides, kus miinimumpalka on tõstetud, on loodud rohkem töökohti. Alampalk on viimase kolmekümne aastaga oma reaalväärtusest kaotanud 30%."
Kui arenenud Euroopa riikides ja eriti Skandinaavias on haridus enamasti tasuta ning kõik omavad ka juurdepääsu tervishoiule, siis USA-s see nii pole. Seetõttu mõjub enneolematult ka plaan kaotada enamikule rahvast kõrgkoolide õppemaks.

"Tasuta kõrgharidus pole tähtis ainult lõpuklasside õpilastele, vaid ka neile, kes õpivad viiendas, kaheksandas või isegi esimeses klassis," ütles Sanders, kes tahab tasuta kõrghariduse rahastamise nimel ja spekuleerimise vähendamiseks seada finantstehingutele maksu. Ta usub ka, et arstiabi kättesaadavus peaks olema inimõigus, mitte sõltuma rahakoti paksusest. Selle jutu võiks kõrva taha panna ka Eesti poliitikud, kuna meil on arstiabi omaosalus üks Euroopa kõrgemaid ja ka siin on sama küsimus teravalt päevakorral.

Mida aga lubavad vabariiklased? Loomulikult rikaste ja suurfirmade maksude edasist vähendamist, tervisesüsteemi lammutamist, palkade madalal hoidmist, erastamisi ja kõike muud parempoolsetele tüüpilist. Eestis on aeg-ajalt juttu sellest, et ideoloogia polegi eriti tähtis – mis ongi kaasa toonud selle, et riigi arengut takistab täna nõiajaht küsimuses, kas poliitik on piisavalt lääne- või hoopis venemeelne. Või siis unistatakse ideoloogiavabast tehnokraatlikust valitsuses. Laias laastus on aga igas riigis siiski kaks valikut – kas toetada raha võimu või rahvast.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus