Baselis avati Culturescapes – eesti kultuuri tutvustav suurüritus
Kultuur 24 Nov 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Shveitsis Baselis avati pidulikult Eestit tutvustav kultuurifestival Culturescapes, millel osalevad meie tippmuusikud, kirjanikud ja kunstnikud. Ürituse peakorraldajaks on hollandi-shveitsi päritolu Jurriaan Cooiman, kes ka ise tegi esinejate suhtes valiku. Algul plaanis ta korraldada Baltimaade ühise kultuurifestivali, kuid märkas peatselt kolme riigi suuri erinevusi ning kuna juba Eestil üksinda oli välja pakkuda rikkalik programm, siis muutis ta oma esialgseid kavatsusi. Nii ongi nüüd Alpidemaa publikul võimalik 12. novembrist kuni 3. detsembrini saada hea ülevaade Eesti kultuurist. Ürituse raames toimub ka eesti keelt kõneleva shveitsi teaduri Kaspar Näfi poolt korraldatud teaduskonverents, kus antakse ülevaade Eesti arenguprobleemidest. Culturescapes festivale organiseeritakse aastast 2003, siiani on tutvustatud Gruusia, Ukraina ja Armeenia kultuuri.

Suurejoonelise festivali eelarve on kolmveerand miljonit krooni, millest suurema osa finantseeris Cooiman ise koos mitmete shveitsi sponsoritega.

Alanud festivali kavas on tähtsal kohal eesti koorimuusika ja oreliteosed. Tuntud eesti heliloojate teoseid esitavad mh vanamuusikaansambel Hortus Musicus ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Programmis on esindatud teisedki kultuurivaldkonnad: Erik Alaloo ja Meeland Sepp on toonud Shveitsi oma installatsioonide näituse; filmiprogrammis on Dorian Supini „Arvo Pärt – 24 prelüüdi fuugale“, Priit Pärna animatsioonifilmid ja eesti noorte filmiloojate toodang. Shveitsi-Saksa piirimetropoli tulevad ka kirjanik Tõnu Õnnepalu ja luuletajad Elo Viiding ning Kristiina Ehin. Von Krahli teatri repertuaarist võivad külastajad näha „Võluflööti“. Esmakordselt toimub Culturescape'i raames kompositsioonikonkurss. Gloria restorani tippkokk Dimitri Demjanov pakub shveitsi gurmaanidele oma võluroogasid.

Eesti kultuuriminister Raivo Palmaru ja vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" juht Andres Mustonen (eespool) festivali  Culturescapes avamisel Baselis. Foto: W. Siebert - pics/2006/14715_1.jpg
Eesti kultuuriminister Raivo Palmaru ja vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" juht Andres Mustonen (eespool) festivali Culturescapes avamisel Baselis. Foto: W. Siebert

Festivali avapidustustest võtsid osa ka Eesti kultuuriminister Raivo Palmaru, Eesti Vabariigi suursaadik Viinis Katrin Saarsalu ja kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Eike Eller.

Uhkes raekojas, mille sissekäiku ehtisid Shveitsi ja Eesti lipud, tervitas minister Palmarut ja tema saatjaskonda linnasekretär dr. Robert Heuss, kes tutvustas eestlastele Helvetia poliitilist süsteemi ja Baseli ajalugu. Raivo Palmaru oli Shveitsis esmakordselt.

Linna kultuuriesindajad Michael Koechlin ja Niggi Ulrich pakkusid koos peaorganisaator J. Cooimaniga Eesti delegatsioonile piduliku lõunasöögi, misjärel siirduti Baseli kaasaegsele kunstile pühendatud hoonesse vaatama 1866. a Moskvas sündinud Wassily Kandinsky varasema loomeperioodi (1908—1921) teoste näitust.

Kandinsky on teatavasti üks 20. saj kunsti uuendaja, kes andis abstraktsioonidega maalimisele uue suuna, mille aura pole tänaseni kadunud. Näitusel esitatud teosed on laenatud suurtest kunstihoonetest nagu Art Institute of Chicago, Solomon R. Guggenheimi Muuseum New Yorgis, samuti Pariisi Centre Georges Pompidou ning mitmetest Vene muuseumidest. Minister heitis põgusa pilgu ka Meeland Sepa ja Erik Alaloo näitusele.

Õhtune avatseremoonia [i]Martinskirche's algas Opéra de Paris intendandi dr. Gerard Mortieri ettekandega „Connecting cultures – kuidas anda Euroopale ühist hinge“. Ühes intervjuus on „kultuuripaavst“ enda kohta öelnud, et on dramaturgiliselt mõtlev mänedzher. 1943. a sündinud Mortier'i tee Euroopa kultuurijuhiks sai alguse Gentis, flaami kultuuri keskuses. Kultuurikarjääri alustas Mortier 1968 kodumaal, kus juhatas mh Brüsseli kuulsat ooperit La Monnaie. Koos Sylvain Cambrelingiga alustas ta ooperi moderniseerimist, keeldudes järgimast valitsevaid suundasid ja üldtunnustatud interpretatsioone. Enne Pariisi siirdumist (2004) juhatas ta kuulsat Salzburgi Muusikafestivali. Baseli ettekandes püüdis Mortier, lähtudes filosoofilisest aspektist, leida vastust küsimusele, kas me võime üldse rääkida Euroopa ühisest hingest. Siinkohal tõi ta mitmeid võrdlusi euroopa kirjandusest ja muusikast.

Peale Jurriaan Cooimani, minister Palmaru ja Shveitsi Kultuuriameti direktori Jean-Frédéric Jauslini tervitussõnu esines täissaalile vanamuusikaansambel „Hortus Musicus” kavaga „Revalist Tallinnasse“ Andres Mustoneni juhatusel. Kauakestvad ovatsioonid tõestasid, et programm, millesse oli koondatud Arvo Pärdi „Da pacem Domine”, Cyrillus Kreegi „13. sajandi armastuslaul”, Erkki-Sven Tüüri „Salev Regina” jt vanad lood, sai sooja vastuvõtu osaliseks.

Õhtu lõpetuseks kutsus suursaadik Katrin Saarsalu organisaatorid, esinejad ja sponsorid väikesele vastuvõtule.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus